Maksumäärad 2016 aastal
aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%. Maksuvaba tulu on 170 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 225 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad). Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 390 eurot (2015. aastal-->
Auditi ja ülevaatuse lävendid muutuvad
aasta 1. jaanuaril jõustuvaid seadusemuudatusi kohaldatakse majandusaasta aruannetele, mille aruandeaasta algab 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Sarnaselt varasemaga on majandusaasta raamatupidamise aastaaruande auditeerimiskohustus jagatud tegevusnäitajatele tuginedes kaheks: auditi kohustuseks ja ülevaatuse kohustuseks. Kui spetsiifilistes seadustes (nt äriseadustik, sihtasutuste seadus, audiitortegevuse seadus vmt) ei ole määratud teisiti, siis kohustuse ulatuse üle otsustamisel tuleb lähtuda alljärgnevatest uutest piirmääradest (lävenditest): Audit Ülevaatus Vähemalt 2 näitajat ületavad Vähemalt 1 näitaja ületab Vähemalt 2 näitajat ületavad-->
Laenuintressi alammäär
Eesti Pank teatab võlaõigusseaduse § 94 lg 2 alusel, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2015 oli 0,05%.
Välislähetuse päevaraha maksmine alates 01.01.2016
Alates 01.01.2016 kehtib tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 3 punkt 1 muudatus, mille kohaselt välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Seega seab TuMS maksuvaba päevaraha 50 euro maksmisele 2 tingimust: välislähetuse esimesed 15 päeva ja kuni 15 päeva kalendrikuus. Siinkohal esitame mõned näited välislähetuse maksuvaba päevaraha 50 euro kasutamisest. Mõiste "lähetus" on-->
Sünnitushüvitis
Haigekassa maksab sünnitushüvitist sünnituslehe alusel ainult töötajana ravikindlustatud naistele. Sünnituslehte on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkusele (edaspidi sünnituspuhkus) jäämisel kuni 140 päeva. Hüvitist makstakse sünnituslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates ning ühe kalendripäeva eest 100%. Sünnituspuhkusele on võimalik jääda 30–70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (30.–36. rasedusnädal). Kui naine jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva, on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest. Jäädes sünnituspuhkusele-->
Millal on töötajate tervise- ja spordikulud maksuvabad?
Tööandja peab tagama, et töötaja tervis tema juures töötades ei halveneks, mistõttu selle kohustuse täitmiseks tehtavad kulud on ettevõtlusega seotud. Seega on maksuvabad sellised töötaja tervise heaks tehtavad kulud, mille vajadus tuleneb otseselt töötaja töötamisest selle tööandja juures, olenemata sellest, kas kulud on tehtud töötaja taastusravi korraldamiseks, ennetustegevuse meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks eesmärgiga terviseriske vältida või vähendada. On täiesti arusadav, et sundasendis arvuti ekraani ees töötavatel inimestel võib tekkida selle tagajärjel selja-->
OÜ-tamise maksustamisest
Nii-öelda OÜ-tamisega luuakse näilik olukord äriühingute vahelisest teenuse osutamisest, et hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest või vähendada maksude tasumist. Riigikohus tegi hiljuti kolm olulist otsust (lahendid 3-2-1-82-14, 3-3-1-25-15, 3-3-1-12-15), mis toetasid Maksu- ja Tolliameti (maksuhalduri) käsitlust OÜ-tamise maksustamisel. Otsustes kajastatud juhtumites seisnes tööjõumaksudest kõrvalehoidumine lühidalt selles, et füüsilisest isikust töötaja lasi oma töötasu kanda enda äriühingu (ainuosaniku ja juhatuse liikme osaühingu) pangakontole. Tööandja ei pidanud raha ülekandmisel tasuma tööjõumakse, sest tööandja ja töötaja-->
Jaotuskõlbulik kasum ja dividendide jagamine. Äriühingute erisused
Äriühingud äriseadustiku mõistes on aktsiaselts, osaühing, usaldusühing, täisühing ning tulundusühistu. Alljärgnevas koondtabelis on esitatud nendele äriseadustikust ja tulundusühistuseadusest tulenevate nõuete peamised sarnasused ja erinevused jaotuskõlbuliku kasumi määratlemisel ning kasumi (dividendide) jagamisel. Aktsiaselts Osaühing Usaldusühing Täisühing Tulundusühistu Kinnitaja Aktsionäride koosolek Osanike koosolek Osanikud Osanikud Liikmete üldkoosolek või volinike koosolek(kui on) Heaks- kiitja või ettepaneku muutja Nõukogu Nõukogu (kui on) Nõukogu (kui on) Ettepaneku tegija Juhatus Juhatus Juhtima õigustatud osanik(ud) Juhtima õigustatud-->
Töölähetuse kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 21 sätestab, et tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Seaduse järgi võib töölähetus kesta järjestikku kuni 30 kalendripäeva, kui tööandja ja töötaja vahel puudub kokkulepe pikemas lähetuses. Juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul loetakse töökohaks koht, kus juhtimis- või kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab. Kui töö tegemise koht on välisriigis, siis tuleb lähtuda selle riigi lähetuskulude ja päevaraha piirmääradest. Juriidilise isiku-->
