Piiratud käibemaksukohustuslane – millal tekib registreerimise kohustus?

Ettevõte võib arvata, et kui ta ei ole käibemaksukohustuslane, ei pea ta käibemaksuga tegelema. Alati see siiski nii ei ole.

Piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus võib tekkida näiteks siis, kui ettevõte ostab teatud teenuseid välisriigi ettevõtjalt või soetab Euroopa Liidu teisest liikmesriigist kaupu üle kehtestatud piirmäära.

See puudutab ka väikeseid ettevõtteid, kelle Eestis tekkiv käive jääb alla tavapärase käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära.

Millal võib tekkida piiratud käibemaksukohustus?

Üks tavalisemaid olukordi on välisriigi ettevõtjalt teenuse ostmine.

Kui Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimata ettevõte saab välisriigi ettevõtlusega tegelevalt isikult käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 nimetatud teenust, tekib üldjuhul kohustus registreerida end piiratud käibemaksukohustuslasena teenuse saamise päevast.

Oluline on, et nende teenuste puhul ei ole minimaalset summalist piirmäära. Registreerimiskohustus võib seega tekkida juba esimese vastava teenuse saamisel.

Milliste välisriigist ostetud teenuste puhul tasub olla tähelepanelik?

Piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus võib tekkida näiteks järgmiste teenuste ostmisel:

• reklaamiteenus;
• konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus;
• elektrooniliselt osutatavad teenused;
• intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutusõiguse üleandmine;
• tööjõu kasutada andmine;
• elektroonilise side teenused;
• teatud finants- ja kindlustusteenused;
• vallasasja, välja arvatud transpordivahendi, üüri-, rendi- või kasutusvalduse teenused.

Praktikas tasub tähelepanu pöörata näiteks välismaistele reklaamiplatvormidele, tarkvarale, pilveteenustele, veebiteenustele ja teistele digitaalsetele teenustele.

Seetõttu võib piiratud käibemaksukohustus tekkida ka ettevõttel, kelle müügitulu on veel väike.

Oluline erand – EX registreerimisnumber

Alates 2025. aastast kehtib Euroopa Liidus väikeettevõtete erikord.

Kui teenus saadakse teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjalt, kes rakendab Eestis väikeettevõtete erikorda ning kelle registreerimisnumbril on järelliide „EX“, ei teki selle teenuse saamise tõttu piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust.

Seetõttu tuleb välisriigist saadud arve puhul vaadata lisaks teenuse sisule ka seda, millist käibemaksukäsitlust teenuse osutaja rakendab.

Aga kaupade ostmine teisest Euroopa Liidu riigist?

Kaupade puhul kehtib teine põhimõte.

Kui ettevõtte teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud kaupade maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 eurot, tekib piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus piirmäära ületamise päevast.

10 000 euro piirmäära arvestusse ei kuulu aktsiisikaup ega uus transpordivahend, millele kehtivad eraldi reeglid.

Kui ettevõte on piiratud käibemaksukohustuslasena registreeritud ainult välisriigist teenuste saamise tõttu, ei tähenda see automaatselt, et ta peab kohe maksma Eestis käibemaksu ka kõigilt teisest liikmesriigist ostetud kaupadelt. Kaupade puhul tuleb jälgida eraldi 10 000 euro piirmäära ja seaduses sätestatud erandeid.

Kui kiiresti tuleb registreerida?

Piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise päevast arvates tuleb kolme tööpäeva jooksul esitada Maksu- ja Tolliametile registreerimisavaldus.

Isik registreeritakse piiratud käibemaksukohustuslasena selle päeva seisuga, mil registreerimiskohustus tekkis.

Soovi korral on võimalik end piiratud käibemaksukohustuslasena registreerida ka enne kohustuse tekkimist.

Mis vahe on piiratud käibemaksukohustuslasel ja tavalisel käibemaksukohustuslasel?

Piiratud käibemaksukohustuslane ei ole sama mis tavaline käibemaksukohustuslane.

Piiratud käibemaksukohustuslane üldjuhul:

• ei lisa enda müüdavatele kaupadele või osutatavatele teenustele käibemaksu;
• peab seaduses ettenähtud juhtudel tasuma käibemaksu välisriigist saadud teenustelt ja kaupade ühendusesisestelt soetamistelt;
• ei saa sisendkäibemaksu maha arvata.

Just viimane erinevus on oluline. Kui piiratud käibemaksukohustuslasel tekib saadud teenuselt või kaubalt Eestis käibemaksukohustus, tuleb see käibemaks reaalselt tasuda.

Miks tuleb välisriigi teenusepakkujale anda käibemaksunumber?

Pärast piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimist tuleb oma registreerimisnumber vastava tehingu puhul teenusepakkujale teatada.

Kui tehingule rakendub pöördmaksustamine, ei lisa välisriigi teenusepakkuja arvele oma riigi käibemaksu ning käibemaks tasutakse Eestis.

Kui välisriigi käibemaks on arvele juba lisatud, tasub kontrollida, kas arve käibemaksukäsitlus on õige ja vajadusel paluda teenusepakkujal arve parandada.

Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus välisriigi käibemaks on juba teenuse hinnas, kuid Eestis tuleb tehingult siiski käibemaks tasuda.

Arvete nõuetest ja sisendkäibemaksu mahaarvamisest loe lähemalt: Vale ettevõtte nimi tšekil – kas käibemaksu saab tagasi?

Kas käibedeklaratsiooni tuleb esitada iga kuu?

Piiratud käibemaksukohustuslasel ei ole automaatselt kohustust esitada käibedeklaratsiooni iga kuu.

Käibedeklaratsioon tuleb esitada siis, kui maksustamisperioodil on tehtud toiminguid, millelt piiratud käibemaksukohustuslasel tekib käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus.

Kui vastavaid tehinguid konkreetsel maksustamisperioodil ei ole, ei ole üksnes piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise tõttu vaja tühja käibedeklaratsiooni esitada.

Kas piiratud käibemaksukohustuslasest võib saada tavaline käibemaksukohustuslane?

Jah. Ettevõtlusega tegelev piiratud käibemaksukohustuslane võib tingimuste täitmisel registreerida end tavaliseks käibemaksukohustuslaseks.

Tavaliseks käibemaksukohustuslaseks registreerimisel kustutatakse ettevõte piiratud käibemaksukohustuslaste nimekirjast ning talle hakkavad kehtima tavapärase käibemaksukohustuslase õigused ja kohustused.

Millal saab piiratud käibemaksukohustuslase registrist kustutada?

Teatud tingimustel saab piiratud käibemaksukohustuslane taotleda enda registrist kustutamist.

Üldjuhul peab ta olema enne seda registris olnud vähemalt kaks aastat ning ühendusesiseselt soetatud kaupade väärtus ei tohi olla eelmisel kalendriaastal ületanud ega jooksval kalendriaastal eeldatavalt ületada 10 000 euro piirmäära.

Arvestada tuleb aga ka välisriigist ostetavate teenustega. Kui pärast registrist kustutamist saadakse uuesti teenus, mille tõttu tekib piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus, võib registreerimiskohustus tekkida uuesti juba selle teenuse saamise päevast.

Kokkuvõtteks

Piiratud käibemaksukohustus võib tekkida palju varem, kui ettevõte oskab oodata. Selleks ei pea ettevõtte müügitulu jõudma tavapärase käibemaksukohustuslase registreerimise piirmäärani.

Eriti tähelepanelik tasub olla välismaiste reklaami-, tarkvara-, pilve- ja muude digiteenuste kasutamisel. Teenuste puhul võib registreerimiskohustus tekkida juba esimese vastava teenuse saamisel.

Kui ostad oma ettevõttele teenuseid või kaupu välisriigist ja ei ole kindel, kuidas tehingut käibemaksuga käsitleda, võta meiega ühendust.

SiSi Finantsid aitab hinnata käibemaksukohustust ning hoida ettevõtte raamatupidamise ja maksuarvestuse korrektsena.