Kuidas märgata ja ennetada ettevõtte maksejõuetust?

Ajutine rahapuudus ei tähenda automaatselt, et ettevõte on maksejõuetu. Probleem muutub tõsisemaks siis, kui ettevõte ei suuda oma kohustusi täita ning raskused ei ole enam ajutised.

Seetõttu on oluline osata eristada tavapärast rahavoo kõikumist olukorrast, kus ettevõtte maksevõime on päriselt ohus.

Mida varem probleemidele reageerida, seda rohkem on võimalusi ettevõtte olukorda parandada.

Mis on maksejõuetus?

Maksejõuetus tähendab olukorda, kus ettevõte ei suuda täita oma rahalisi kohustusi ning see olukord ei ole ajutine.

Üks tasumata arve või lühiajaline rahapuudus ei tähenda seega veel maksejõuetust.

Oluline on hinnata ettevõtte olukorda tervikuna:

• kui palju on ettevõttel raha ja muid kiiresti kasutatavaid varasid;
• millised kohustused tuleb lähiajal tasuda;
• kui palju raha on klientidelt laekumas;
• kas ettevõtte tavapärane tegevus toodab piisavalt raha;
• kas tekkinud rahapuudus on ajutine või püsiv.

Millised märgid võivad viidata maksejõuetuse ohule?

Probleemid kujunevad sageli järk-järgult.

Tähelepanu tasub pöörata näiteks olukorrale, kus:

• ettevõte ei suuda arveid tähtajaks tasuda;
• maksuvõlg kasvab;
• töötasude maksmiseks ei jätku raha;
• tarnijatele maksmist lükatakse pidevalt edasi;
• olemasolevate kohustuste tasumiseks võetakse järjest uusi kohustusi;
• klientidelt laekuvast rahast ei piisa tavapäraste kulude katmiseks;
• ettevõtte kohustused kasvavad kiiremini kui varad;
• kahjum kordub pikema perioodi jooksul;
• omakapital on oluliselt vähenenud või muutunud negatiivseks;
• rahavoog on pidevalt negatiivne.

Üks näitaja eraldi ei pruugi veel tähendada maksejõuetust. Mitme ohumärgi samaaegne esinemine vajab aga kindlasti tähelepanu.

Rahavoog annab probleemidest sageli esimesena märku

Kasumiaruanne võib näidata kasumit, kuid ettevõttel võib sellest hoolimata tekkida raskusi arvete tasumisega.

Põhjus on lihtne: müük ja raha laekumine ei toimu alati samal ajal.

Kui klientidele on antud pikad maksetähtajad, samal ajal kui töötasud, maksud ja tarnijate arved tuleb tasuda varem, võib ettevõtte rahavoog muutuda pingeliseks.

Seetõttu tasub koostada regulaarne rahavoo prognoos vähemalt järgmiste kuude kohta.

Kui soovid teada, millistele märkidele tasub tähelepanu pöörata juba enne tõsisemate probleemide tekkimist, loe ka Makseraskuste ohumärgid – kuidas õigel ajal reageerida?

Ära vaata ainult pangakonto jääki

Pangakontol olev summa ei näita ettevõtte tegelikku finantsseisundit.

Näiteks võib kontol täna olla piisavalt raha, kuid mõne päeva pärast tuleb tasuda käibemaks, töötasud, tööjõumaksud, tarnijate arved ja laenumaksed.

Ettevõtte olukorra hindamiseks tuleb vaadata koos:

• pangakonto jääki;
• nõudeid klientide vastu;
• tasumata kohustusi;
• maksukohustusi;
• laene ja liisinguid;
• varasid;
• omakapitali;
• lähikuude prognoositavat rahavoogu.

Olulist infot ettevõtte finantsseisundi kohta annab ka bilanss. Loe lähemalt: Mida räägib bilanss sinu ettevõtte kohta?

Koosta realistlik eelarve ja prognoos

Maksejõuetuse ennetamisel ei piisa ainult möödunud perioodi numbrite vaatamisest.

Oluline on vaadata ette.

Eelarve aitab hinnata, millised tulud ja kulud ettevõtet lähikuudel ees ootavad. Rahavoo prognoos näitab omakorda, millal raha tegelikult sisse ja välja liigub.

Prognoosides tasub läbi mängida ka keerulisemaid stsenaariume.

Näiteks:

• mis juhtub, kui müük väheneb 20%;
• mis juhtub, kui suur klient tasub arve kuu aega hiljem;
• kas ettevõte saab hakkama ootamatu suure kuluga;
• kui kaua suudab ettevõte tegutseda olemasoleva rahaga?

Eelarve koostamisest saad lähemalt lugeda artiklist Kuidas aitab eelarve ettevõtet paremini juhtida?

Loo ettevõttele rahaline puhver

Rahareserv aitab üle elada perioode, mil tulud ajutiselt vähenevad või tekib ootamatu väljaminek.

Kõigile sobivat kindlat reservi suurust ei ole. Vajalik puhver sõltub ettevõtte tegevusest, püsikuludest, klientide maksetähtaegadest ja tulude stabiilsusest.

Praktiline küsimus on:

Kui pikalt suudaks ettevõte oma vältimatuid kulusid katta juhul, kui tulud ajutiselt oluliselt vähenevad?

Kui vastus on ainult mõni päev või nädal, on ettevõte ootamatute muutuste suhtes väga haavatav.

Mida teha, kui makseraskused on juba tekkinud?

Kõige halvem lahendus on probleemiga mitte tegeleda.

Esimese sammuna tuleks koostada võimalikult täpne ülevaade ettevõtte tegelikust olukorrast:

• kui palju on ettevõttel raha;
• kui palju on tasumata nõudeid;
• millal need eeldatavalt laekuvad;
• millised kohustused on juba tähtaja ületanud;
• millised kohustused saabuvad lähinädalatel;
• millised kulud on vältimatud;
• milliseid kulusid saab vähendada või edasi lükata;
• milline on ettevõtte prognoositav rahavoog.

Seejärel saab hinnata, kas tegemist on ajutise likviidsusprobleemiga või on ettevõtte maksevõime pikemaajaliselt ohus.

Tegutse võlausaldajatega varakult

Kui on näha, et ettevõte ei suuda mõnda kohustust õigel ajal täita, tasub teise osapoolega ühendust võtta enne maksetähtaja möödumist.

Olenevalt olukorrast võib olla võimalik kokku leppida näiteks:

• uus maksegraafik;
• pikem maksetähtaeg;
• kohustuse tasumine osade kaupa;
• lepingu või teenuse mahu muutmine.

Varajane suhtlus annab tavaliselt rohkem võimalusi kui olukord, kus võlausaldaja peab ise hakkama tasumata arvet taga nõudma.

Millal ei piisa enam ainult kulude kärpimisest?

Kui ettevõtte probleem on ajutine rahapuudus, võivad aidata kulude vähendamine, nõuete kiirem sissenõudmine või maksetähtaegade ümberkorraldamine.

Kui ettevõte aga ei suuda pikema aja jooksul oma kohustusi täita ning puudub realistlik võimalus olukorra paranemiseks, tuleb hinnata, kas tegemist võib olla püsiva maksejõuetusega.

Sellises olukorras ei tohiks jätkata tegevust lihtsalt lootuses, et probleem laheneb iseenesest.

Juhatus peab ettevõtte olukorda jälgima

Ettevõtte juhatusel on oluline roll maksejõuetuse õigeaegsel märkamisel.

Kui ettevõtte majanduslik olukord halveneb, tuleb juhatusel hinnata, kas raskused on ajutised ja ületatavad või on ettevõte muutunud püsivalt maksejõuetuks.

Püsiva maksejõuetuse korral ei ole pankrotiavalduse esitamine enam lihtsalt üks võimalikest valikutest. Seadusest tulenevalt võib juhatusel tekkida kohustus pankrotiavaldus esitada.

Seetõttu tasub tõsiste makseraskuste korral kaasata võimalikult vara lisaks raamatupidajale või finantsnõustajale vajadusel ka maksejõuetuse valdkonna õigusnõustaja.

Hea finantsjuhtimine aitab probleeme varem märgata

Maksejõuetuse ennetamine ei tähenda ainult rahareservi kogumist.

Oluline on regulaarselt jälgida:

• kasumlikkust;
• rahavoogu;
• nõuete laekumist;
• kohustuste suurust;
• omakapitali;
• lähikuude rahavajadust;
• tegelike tulemuste erinevust eelarvest.

Kui numbreid vaadatakse regulaarselt, on võimalik probleemidele reageerida ajal, mil ettevõttel on veel erinevaid valikuid.

Kokkuvõtteks

Ettevõtte maksejõuetuse ennetamisel on kõige olulisem märgata muutusi piisavalt vara.

Ajutine rahapuudus ei tähenda automaatselt pankrotti. Küll aga tasub kiiresti reageerida, kui kohustuste tasumine muutub pidevalt raskemaks, võlad kasvavad ja puudub realistlik plaan olukorra parandamiseks.

Regulaarne eelarvestamine, rahavoo prognoos, piisav rahaline puhver ja ettevõtte finantsnäitajate jälgimine aitavad riske märgata enne, kui probleemid muutuvad kriitiliseks.

Kui soovid saada ettevõtte finantsolukorrast selgema ülevaate või vajad abi rahavoo ja finantsprognooside koostamisel, tutvu SiSi Finantside finantsjuhtimise teenusega või võta meiega ühendust.