Tööandja peab tagama, et töötaja tervis tema juures töötades ei halveneks, mistõttu selle kohustuse täitmiseks tehtavad kulud on ettevõtlusega seotud. Seega on maksuvabad sellised töötaja tervise heaks tehtavad kulud, mille vajadus tuleneb otseselt töötaja töötamisest selle tööandja juures, olenemata sellest, kas kulud on tehtud töötaja taastusravi korraldamiseks, ennetustegevuse meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks eesmärgiga terviseriske vältida või vähendada. On täiesti arusadav, et sundasendis arvuti ekraani ees töötavatel inimestel võib tekkida selle tagajärjel selja ja õlavöötme probleeme. Samuti võib pidevas müras töötavatel inimestel töö põhjustada kuulmise probleeme.
Kulutusi tervisele, mida töötaja teeks ka siis, kui ta selle tööandja juures kokkulepitud tööd ei teeks, ei ole tööandjal kohustus katta. Kui tööandja seda teeb, käsitletakse kulutust erisoodustusena ning see kuulub maksustamisele. Siia alla kuuluvad eeskätt üldised tervise heaks tehtavad kulutused, nt kulud spordiharrastustele (aeroobika, ujumine, jõusaal jne), lõõgastumisele (spa-külastused jne) jne.
Selliste kulutuste hüvitamine on maksustatav ka siis, kui neid on soovitanud töötervishoiuarst. Need soovitused võivad töötervishoiuarsti poolt olla vajalikud ja õiged töötaja üldise füüsilise vormi säilitamiseks ja enesetunde parandamiseks vms, kuid ei tähenda, et neid võiks tööandja teha maksuvabalt. Ehk siis tuleb eristada töötervishoiu arsti ja näiteks perearsti või mingi muu eriala arsti soovitusi ja ettekirjutusi. Usun, et iga perearst oskab soovitada, et liikuge rohkem värskes õhus ja tehke trenni. Sellise soovituse alusel spordi või taastusravi ettekirjutuse puhul ei tasu maksuvabastusele loota.
Maksustamisele ei kuulu töötervishoiuarsti soovituse alusel konkreetsele isikule tulenevalt tema töö iseloomust ennetustegevuseks või taastusraviks tehtavad kulud. Hea tava näeb ette, et arst määrab oma otsuses soovitused arusaadavalt (kestus, kui palju protseduure jms), mis aitab arsti taotlusi mõista ja juhiseid täpselt täita. Seega, kui arsti soovitus on arusaadav ja täidetav ning seotud konkreetse töötaja töö iseloomust tuleneva võimaliku tervisekahjustuse ennetamise või vähendamisega (nt arvutiga töötavale töötajale soovitati käia kuu aja jooksul 10 korda õlavöötme massaažis), siis probleeme pole. Kuid kui soovitus on üldsõnaline, mille põhjal tööandja maksab näiteks töötaja poolt ujula kasutamise eest, siis on tegemist erisoodustusega. Teiste sõnadega, kui ka töötervishoiu arst soovitab lihtsalt rohkem liikuda, siis see ei ole piisavalt konkreetne ja maksuvabastuse alla sellise tegevuse kompenseerimine ei lähe. Soovitus peab olema piisavalt konkreetne ja tulenema töö iseloomust.
Artkli allikas: http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2015/10/26/millal-on-tootajate-tervise–ja-spordikulud-maksuvabad
