Raamatupidamise aruanded ja aruandlus

Millal ja miks tuleb esitada majandusaasta aruanne?

Millal ja miks tuleb esitada majandusaasta aruanne? Majandusaasta aruande esitamise periood on igal aastal 1.jaanuarist kuni 30.juunini (kehtib neile kelle majandusaasta periood on 01. jaanuarist kuni 31.detsembrini). Aruande peavad esitama enne eelneva aasta 1.juulit registreeritud ettevõtted https://www.riigiteataja.ee/akt/835246. Aruande peab esitama isegi siis kui ettevõttes ei ole toimunud tegevust. Mikro – ja väikeettevõtete aruande koostamine Võrreldes keskmiste ja suurettevõtetega on mikro -->

Millal ja miks tuleb esitada majandusaasta aruanne?2024-10-18T17:42:25+03:00

Esitamata majandusaasta aruannete kontroll tugevnes

Miks on oluline esitada majandusaasta aruanne õigeaegselt? Esitades majandusaasta aruande õigeaegselt, näitate sellega äripartneritele ja klientidele, et ettevõte on konkurentsivõimeline ja usaldusväärse mainega. Riik saab omalt poolt tagada majanduskeskkonna läbipaistvuse prognooside ja statistika tulemuslikuks koondamiseks, et vajadusel suunata toetusi sinna, kus neid vajatakse kõige enam. Et tervikpilt majanduses oleks õige, on väga oluline, et iga ettevõtte kohta, olgu see suur -->

Esitamata majandusaasta aruannete kontroll tugevnes2024-05-14T16:09:55+03:00

Bilanss – mida kasulikku sealt teada saab?

Kas on tuttav situatsioon? Oled väikeettevõtja, raamatupidamise korraldamiseks ostad sisse raamatupidamiseteenust. Kuu möödudes muutub raamatupidaja rahutuks ning hakkab sinult küsima eelmise kuu raamatupidamise dokumente. Sa saad küll aru, et raamatupidaja tahab esitada maksudeklaratsioone ja koostada bilanssi . Annad endast parima nagu hea koostööpartner ikka - otsid ja leiad ning saadad eelkõige just arved millel on käibemaks. Mõned jäävad küll kaduma -->

Bilanss – mida kasulikku sealt teada saab?2022-02-15T21:36:10+02:00

Auditi ja ülevaatuse lävendid muutuvad

aasta 1. jaanuaril jõustuvaid seadusemuudatusi kohaldatakse majandusaasta aruannetele, mille aruandeaasta algab 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Sarnaselt varasemaga on majandusaasta raamatupidamise aastaaruande auditeerimiskohustus jagatud tegevusnäitajatele tuginedes kaheks: auditi kohustuseks ja ülevaatuse kohustuseks. Kui spetsiifilistes seadustes (nt äriseadustik, sihtasutuste seadus, audiitortegevuse seadus vmt) ei ole määratud teisiti, siis kohustuse ulatuse üle otsustamisel tuleb lähtuda alljärgnevatest uutest piirmääradest (lävenditest): Audit Ülevaatus -->

Auditi ja ülevaatuse lävendid muutuvad2022-09-12T21:04:38+03:00

Jaotuskõlbulik kasum ja dividendide jagamine. Äriühingute erisused

Äriühingud äriseadustiku mõistes on aktsiaselts, osaühing, usaldusühing, täisühing ning tulundusühistu. Alljärgnevas koondtabelis on esitatud nendele äriseadustikust ja tulundusühistuseadusest tulenevate nõuete peamised sarnasused ja erinevused jaotuskõlbuliku kasumi määratlemisel ning kasumi (dividendide) jagamisel.   Aktsiaselts Osaühing Usaldusühing Täisühing Tulundusühistu Kinnitaja Aktsionäride koosolek Osanike koosolek Osanikud Osanikud Liikmete üldkoosolek või volinike koosolek(kui on) Heaks- kiitja või ettepaneku muutja Nõukogu Nõukogu  (kui on)     -->

Jaotuskõlbulik kasum ja dividendide jagamine. Äriühingute erisused2022-02-18T11:18:15+02:00