Käibemaksukohustuslane – millal registreerida ja millal tasub seda teha vabatahtlikult?

Ettevõtlusega alustades tekib sageli küsimus: kas registreerida end kohe käibemaksukohustuslaseks või oodata, kuni tekib selleks kohustus?

Ühest vastust kõigile ei ole. Otsus sõltub ettevõtte tegevusest, klientidest, kuludest ja sellest, milliseid tehinguid tehakse Eestis või välisriikidega.

Millal tekib kohustus registreerida käibemaksukohustuslaseks?

Eestis tekib käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus üldjuhul siis, kui registreerimiskohustuse piirmäära hulka arvestatav Eestis tekkiv käive ületab kalendriaasta algusest 40 000 eurot.

Registreerimiskohustus tekib päevast, mil 40 000 euro piir ületatakse.

Oluline on teada, et alates 2025. aastast arvestatakse piirmäära hulka senisest laiemalt Eestis tekkivat käivet. Seetõttu ei tasu lähtuda ainult ettevõtte kogu müügitulust – oluline on hinnata, millised tehingud käibemaksuseaduse järgi registreerimise piirmäära arvestusse kuuluvad.

Kui kogu kalendriaasta käive koosneb üksnes maksuvabast ja 0% määraga maksustatavast käibest, ei teki üldjuhul registreerimiskohustust. Seaduses on sellele siiski erandeid, näiteks kauba ühendusesisene käive.

Seetõttu tasub 40 000 euro piirile lähenedes ettevõtte tehingud enne eraldi üle vaadata.

Kui kiiresti tuleb registreerimisavaldus esitada?

Kui registreerimiskohustus on tekkinud, tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldus.

Avalduse saab esitada e-MTA kaudu.

Maksu- ja Tolliamet võib registreerimisel küsida täiendavat teavet ettevõtluse kohta, et veenduda ettevõtlusega tegelemises või selle alustamises.

Seetõttu on vabatahtlikult registreerides hea olla valmis selgitama ettevõtte tegevust ning vajadusel esitama seda tõendavaid dokumente, näiteks lepinguid, äriplaani või muid ettevõtlusega seotud materjale.

Kas käibemaksukohustuslaseks võib registreerida ka vabatahtlikult?

Jah.

Ettevõte ei pea ootama 40 000 euro piirmäära ületamist. Kui ettevõte tegeleb ettevõtlusega või tõendab, et hakkab Eestis ettevõtlusega tegelema, võib ta taotleda käibemaksukohustuslasena registreerimist ka vabatahtlikult.

Vabatahtlik registreerimine võib olla mõistlik näiteks siis, kui:

• ettevõtte kliendid on peamiselt käibemaksukohustuslastest ettevõtjad;

• ettevõttel on tegevuse alustamisel suured käibemaksuga maksustatavad kulud või investeeringud;

• ettevõtte käive jõuab tõenäoliselt peagi 40 000 euro piirini;

• ettevõtte tegevus hõlmab tehinguid, mille puhul käibemaksukohustuslasena tegutsemine lihtsustab maksuarvestust.

Otsust ei tasu teha siiski ainult selle põhjal, kas kliendid on ettevõtted või eraisikud. Vaadata tuleb ettevõtte ärimudelit tervikuna.

Millal ei pruugi vabatahtlik registreerimine olla kasulik?

Kui ettevõtte kliendid on peamiselt eraisikud, võib käibemaksukohustuslaseks registreerimine mõjutada ettevõtte hinnakujundust.

Eraisik ei saa ostult tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Seetõttu peab ettevõte otsustama, kas lisada käibemaks olemasolevale hinnale või katta osa maksust senise müügihinna arvelt.

Näiteks kui teenuse hind ilma käibemaksuta on 100 eurot ja sellele rakendub 24% käibemaks, on lõpphind kliendile 124 eurot.

See ei tähenda, et eraisikutest klientidega ettevõttel ei tasuks kunagi vabatahtlikult registreeruda. Otsus sõltub ka kuludest, hinnastamisest, konkurentsist ja ettevõtte edasistest plaanidest.

Millised käibemaksumäärad kehtivad?

Eestis on alates 1. juulist 2025 standardne käibemaksumäär 24%.

Lisaks kasutatakse sõltuvalt kaubast või teenusest seaduses sätestatud juhtudel vähendatud käibemaksumäärasid 13% ja 9% ning 0% määra.

See, millist määra konkreetsele tehingule rakendada, sõltub kauba või teenuse liigist ning tehingu asjaoludest.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimine ei tähenda seega automaatselt, et kõikidele ettevõtte arvetele tuleb lisada 24% käibemaksu.

Mis muutub pärast käibemaksukohustuslasena registreerimist?

Pärast registreerimist saab ettevõte käibemaksukohustuslase registreerimisnumbri ehk KMKR numbri.

Sellest hetkest tuleb ettevõttel muu hulgas:

• rakendada oma tehingutele õiget käibemaksumäära;

• väljastada nõuetekohaseid arveid;

• pidada korrektset käibemaksuarvestust;

• deklareerida maksustatav käive;

• esitada käibedeklaratsioon ehk KMD;

• tasuda tähtajaks tasumisele kuuluv käibemaks.

Arve vormistamisel on oluline, et sellel oleksid kõik käibemaksuseaduses nõutud andmed.

Loe ka: Korrektsed arved raamatupidamises – mida peab arve sisaldama?

Mis on sisendkäibemaks?

Käibemaksukohustuslasel on üldjuhul õigus oma maksustatava ettevõtluse tarbeks ostetud kaupade ja teenuste eest tasutud käibemaks sisendkäibemaksuna maha arvata.

Näiteks kui ettevõte ostab oma maksustatava ettevõtluse jaoks kaupa või teenust hinnaga 124 eurot, millest 24 eurot on käibemaks, võib nõuetekohaste tingimuste täitmisel selle 24 eurot oma käibemaksuarvestuses maha arvata.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei ole siiski automaatne iga ettevõtte tehtud kulu puhul. Kulu peab olema seotud maksustatava ettevõtlusega ning olemas peab olema nõuetekohane alus käibemaksu mahaarvamiseks.

Arvete ja sisendkäibemaksu kohta loe lähemalt: Vale ettevõtte nimi tšekil – kas käibemaksu saab tagasi?

Kuidas käibemaksu arvestatakse?

Lihtsustatud näitena:

Ettevõte müüb kuu jooksul kaupu või teenuseid ning müügiarvetel on kokku 1200 eurot käibemaksu.

Samal kuul on ettevõtlusega seotud ostudelt mahaarvatavat sisendkäibemaksu 500 eurot.

Sellisel juhul on Maksu- ja Tolliametile tasumisele kuuluv käibemaks:

1200 € – 500 € = 700 €

Tegelik käibemaksuarvestus võib olla keerulisem, sest kõikidelt kuludelt ei pruugi olla võimalik sisendkäibemaksu täielikult maha arvata ning erinevatele tehingutele võivad kehtida erinevad käibemaksureeglid.

Millal tuleb esitada käibedeklaratsioon?

Käibemaksu maksustamisperiood on üldjuhul kalendrikuu.

Käibemaksukohustuslane peab esitama käibedeklaratsiooni ehk KMD järgmise kuu 20. kuupäevaks.

Samaks tähtajaks tuleb tasuda ka deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluv käibemaks.

Käibemaksukohustuslasel tuleb KMD esitada üldjuhul ka siis, kui konkreetsel kuul maksustatavaid tehinguid ei olnud.

Mis saab siis, kui sisendkäibemaksu on rohkem kui müügilt arvestatud käibemaksu?

Ettevõtte tegevuse alguses võib juhtuda, et kulusid ja investeeringuid on palju, kuid müügitulu veel vähe.

Sellisel juhul võib mahaarvatav sisendkäibemaks olla suurem kui müügilt arvestatud käibemaks ning ettevõttel tekib maksuhalduri ees enammakse.

Enammakstud summa võib jääda ettevõtte ettemaksukontole tulevaste maksukohustuste katteks või ettevõte võib taotleda selle tagastamist.

Maksu- ja Tolliametil on õigus tagastusnõuet kontrollida ning vajadusel küsida ettevõttelt tehingute ja sisendkäibemaksu kohta täiendavaid dokumente.

Enammakse tagastamise taotlemine on tavapärane maksuarvestuse osa ning seda ei ole vaja üksnes võimaliku kontrolli kartuses vältida.

Välisriigist ostetud teenused võivad tekitada maksukohustuse varem

40 000 euro registreerimispiir ei ole ainus olukord, mille puhul käibemaksule tähelepanu pöörata.

Ka ettevõttel, kes ei ole tavapärane käibemaksukohustuslane, võib teatud välisriigist saadud teenuste või Euroopa Liidu teisest liikmesriigist ostetud kaupade tõttu tekkida kohustus registreerida end piiratud käibemaksukohustuslasena.

Teenuste puhul võib registreerimiskohustus tekkida juba esimese vastava välisriigi teenuse saamisel.

Loe lähemalt: Piiratud käibemaksukohustuslane – millal tekib registreerimise kohustus?

Kas registreerida vabatahtlikult või oodata kohustuse tekkimist?

Enne otsust tasub vaadata vähemalt kolme asja:

• Kes on sinu kliendid? Kui kliendid on peamiselt käibemaksukohustuslastest ettevõtjad, ei pruugi käibemaks hinnale sama tugevat mõju avaldada kui eraisikutest klientide puhul.

• Kui suured on ettevõtte kulud ja investeeringud? Maksustatava ettevõtlusega seotud ostudelt võib tekkida sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

• Kui kiiresti kasvab käive? Kui 40 000 euro piir on niikuinii lähedal, võib olla praktilisem registreerimine varem läbi mõelda.

Kõige mõistlikum lahendus sõltub ettevõtte tegevusest ja plaanidest.

Kokkuvõtteks

Käibemaksukohustuslasena registreerimine ei ole ainult maksukohustus – see mõjutab ka ettevõtte hindu, arveldamist, rahavoogu ja raamatupidamist.

2026. aastal on Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär 40 000 eurot ning standardne käibemaksumäär 24%.

Käibemaksukohustuslaseks võib registreerida ka vabatahtlikult enne piirmäära ületamist. Kas see on ettevõtte jaoks kasulik, sõltub eelkõige klientidest, kuludest, investeeringutest ja tegevuse iseloomust.

Kui sa ei ole kindel, kas sinu tegevuse puhul tasub käibemaksukohustuslaseks registreerida või millised tehingud lähevad 40 000 euro piirmäära arvestusse, võta meiega ühendust.

SiSi Finantsid aitab hinnata ettevõtte olukorda ning korraldada käibemaksuarvestuse korrektselt.