Millest sõltub vanemahüvitise suurus?

Lapse sünniga kaasneb pere jaoks palju muutusi ning üks praktilisemaid küsimusi on sageli see, kui suureks kujuneb vanemahüvitis.

Vanemahüvitise suurus sõltub eelkõige vanema varasemast sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Lisaks mõjutavad hüvitise suurust arvestusperiood, kehtiv alammäär ja ülempiir ning teatud juhtudel ka eelmise lapse eest vanemahüvitise arvutamisel kasutatud tulu.

Millise perioodi sissetuleku järgi vanemahüvitist arvutatakse?

Vanemahüvitise arvutamisel ei lähtuta vahetult enne lapse sündi saadud töötasust.

Üldjuhul leitakse kõigepealt lapse sünnile eelnevad 9 täispikka kalendrikuud ning neid arvestusse ei võeta. Vanemahüvitise suuruse arvutamisel lähtutakse sellele perioodile eelnenud 12 kalendrikuu tulust.

Näiteks kui laps sünnib 2026. aasta oktoobris, jäävad arvestusest välja 2026. aasta jaanuarist septembrini jäävad üheksa kuud. Vanemahüvitise arvutamisel vaadatakse sellele eelnenud 12 kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.

Vanemahüvitise liikide ja konkreetsete olukordade puhul võib arvestuses olla erisusi, mistõttu tasub oma täpset arvestusperioodi kontrollida Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest.

Millist tulu arvestatakse?

Vanemahüvitise arvutamisel lähtutakse eelkõige tulust, millelt on Eestis tasutud sotsiaalmaks.

See tähendab, et oluline ei ole ainult töölepingujärgne kuupalk, vaid arvesse läheb vastaval arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.

Vanemahüvitise suuruse määramisel arvutab Sotsiaalkindlustusamet arvestusperioodi tulude põhjal vanema keskmise tulu ning selle järgi ühe kalendripäeva vanemahüvitise.

Mis saab siis, kui sissetulek oli väike või puudus?

Vanemahüvitise süsteem näeb ette ka minimaalse kaitse inimesele, kelle arvestusperioodi tulu oli väike või puudus.

2026. aastal muutus oluline põhimõte: töötasu alammäära muutumisel arvutatakse seaduses sätestatud juhtudel vanemahüvitis ümber, kui inimese ühe kalendripäeva hüvitis jääks uuest töötasu alammäärast arvutatud päevamäärast väiksemaks.

Alates 1. aprillist 2026 on töötasu alammäär 946 eurot kuus. Sellest tulenevalt võib muutuda ka minimaalses suuruses makstav vanemahüvitis.

Seetõttu ei ole mõistlik vanemahüvitise artiklis lähtuda ühest aastateks fikseeritud miinimumsummast – konkreetne summa sõltub hüvitise määramise alusest ja hüvitise saamise ajast.

Kui suur on vanemahüvitise ülempiir?

Vanemahüvitisel on ka maksimaalne suurus.

Alates 2026. aastast on vanemahüvitise ülempiiri arvutamise aluseks varasema kolmekordse asemel kahekordne Eesti keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav ühe kalendrikuu tulu.

2026. aastal on vanemahüvitise ülempiir 3806,10 eurot kuus.

See tähendab, et ka juhul, kui vanema varasem keskmine sissetulek oli suurem, ei saa 2026. aasta reeglite alusel määratav vanemahüvitis üldjuhul olla üle kehtiva ülempiiri.

Üleminekureeglite tõttu võib 2025. aastal sündinud lastega seotud hüvitistele kehtida veel varasem ülempiir. Seetõttu on aasta vahetuse lähedal sündinud laste puhul oluline vaadata konkreetse hüvitise liiki ning lapse tegelikku või eeldatavat sünnikuupäeva.

Kas vanemahüvitise saamise ajal võib töötada?

Jah. Vanemahüvitise saamise ajal võib töötada ja teenida töötasu.

Seejuures on oluline teada, et varasem süsteem, kus teatud sissetulekupiiri ületav töötasu vähendas vanemahüvitist, enam ei kehti.

Seega ei vähendata vanemahüvitist üksnes põhjusel, et vanem teenib hüvitise saamise ajal töötasu.

Töötamise ja vanemapuhkuse ühendamisel tuleb siiski arvestada, millist vanemahüvitise liiki kasutatakse ning kas vanem viibib samal ajal vanemapuhkusel.

Kuidas toimib jagatav vanemahüvitis?

Jagatav vanemahüvitis annab perele võimaluse otsustada, kumb vanem hüvitist kasutab.

Vanemad saavad jagatavat vanemahüvitist kasutada vastavalt pere vajadustele ning teatud tingimustel ka samal ajal.

Kummagi vanema vanemahüvitise suurus sõltub tema enda arvestusperioodi sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Seetõttu võib ema ja isa vanemahüvitise päevamäär olla erinev.

See annab perele võimaluse planeerida vanemahüvitise kasutamist vastavalt oma töökorraldusele ja pere eelarvele.

Mis saab siis, kui järgmine laps sünnib väikese vanusevahega?

Kui järgmine laps sünnib enne eelmise lapse kolmeaastaseks saamist, võib rakenduda perele soodsam vanemahüvitise arvestus.

Sellisel juhul võrreldakse laste arvestusperioodidel teenitud tulude põhjal kujunevaid vanemahüvitisi ning hüvitise arvutamisel saab kasutada inimesele soodsamat arvestusperioodi tulu.

Oluline on, et võrreldakse arvestusperioodide tulusid, mitte lihtsalt eelmise lapse eest pangakontole laekunud vanemahüvitise summat.

Kui uus laps sünnib 2026. aastal, ei saa ka väikese vanusevahe reegli rakendamisel uus vanemahüvitis ületada 2026. aastaks kehtestatud ülempiiri ehk 3806,10 eurot kuus.

Kas vanemahüvitiselt tuleb maksta tulumaksu?

Jah. Vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav tulu.

Vanemahüvitise saaja saab arvestada ka maksuvaba tuluga vastavalt kehtivatele reeglitele ja oma maksuvaba tulu kasutamise valikule.

Loe ka: Maksumäärad töötasudelt ja maksuvaba tulu

Kuidas vanemahüvitist taotleda?

Vanemahüvitistega seotud pakkumised ja taotlused liiguvad Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu.

Pärast lapse sünni registreerimist jõuab vajalik info Sotsiaalkindlustusametini ning vanem saab iseteeninduses tutvuda talle tehtud perehüvitiste pakkumisega, kontrollida andmeid ja teha vajalikud valikud.

Oma pere puhul tasub Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusest kontrollida nii hüvitise suurust, kasutatavaid päevi kui ka hüvitise perioodi.

Kokkuvõtteks

Vanemahüvitise suurus sõltub peamiselt vanema varasemast sotsiaalmaksuga maksustatud tulust ja selle arvestusperioodist.

Olulisemad põhimõtted on:

• arvestusest jäetakse üldjuhul välja lapse sünnile eelnevad 9 täispikka kalendrikuud;
• hüvitise arvutamisel vaadatakse neile eelnenud 12 kuu tulu;
• 2026. aastal on vanemahüvitise ülempiir 3806,10 eurot kuus;
• vanemahüvitise saamise ajal võib töötada ning töötasu teenimine ei vähenda enam automaatselt vanemahüvitist;
• väikese vanusevahega laste puhul võib olla võimalik kasutada soodsama arvestusperioodi tulu;
• vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav.

Vanemahüvitise täpne arvutus sõltub alati konkreetse pere olukorrast, vanema sissetulekutest ja kasutatavast vanemahüvitise liigist.

Kui vajad abi töötasu, maksude või muude personali- ja palgaarvestusega seotud küsimustega, võta SiSi Finantsitega ühendust.