Makseraskuste ohumärgid – kuidas õigel ajal reageerida?

Makseraskused ei teki tavaliselt üleöö. Sageli annavad probleemidest juba varem märku pingeline rahavoog, klientide hilinevad maksed, kasvavad võlgnevused või olukord, kus igapäevaste kohustuste tasumiseks tuleb pidevalt oodata järgmise arve laekumist.

Mida varem ohumärke märgata, seda rohkem on võimalusi olukorda parandada.

Kas kasumlik ettevõte võib sattuda makseraskustesse?

Jah. Kasum ja raha pangakontol ei ole sama asi.

Ettevõte võib olla raamatupidamise järgi kasumlik, kuid samal ajal võib raha olla seotud klientide tasumata arvetes, varudes või investeeringutes. Kui töötasud, maksud ja tarnijate arved tuleb tasuda enne klientide raha laekumist, võib tekkida ajutine rahapuudus.

Seetõttu on oluline jälgida lisaks kasumile ka rahavoogu ja ettevõtte maksevõimet.

Millised märgid võivad viidata lähenevatele makseraskustele?

Üksik hilinenud makse ei tähenda veel probleemi. Tähelepanelik tasub olla siis, kui samad olukorrad hakkavad korduma.

Ohumärgid võivad olla näiteks:

• pangakonto jääk väheneb pidevalt;
• klientide arved laekuvad järjest hiljem;
• ettevõte lükkab ise tarnijate arvete tasumist edasi;
• maksude tasumiseks ei jätku õigel ajal raha;
• töötasude maksmine muutub keeruliseks;
• krediitkaarti või arvelduskrediiti kasutatakse pidevalt igapäevaste kulude katmiseks;
• ettevõtte kohustused kasvavad kiiremini kui raha ja nõuded;
• mõne suure kliendi makse hilinemine tekitab kohe rahapuuduse;
• ootamatute kulude katmiseks puudub rahaline puhver.

Selliste märkide ilmnemisel tasub olukorda analüüsida enne, kui tekivad juba tasumata kohustused.

Jälgi klientide arvete laekumist

Pikk müügiarvete maksetähtaeg tähendab, et ettevõte finantseerib teatud aja jooksul sisuliselt oma klienti.

Kui kliendile antakse näiteks 30- või 60-päevane maksetähtaeg, kuid ettevõtte enda kulud tuleb tasuda varem, tekib rahavoos vahe.

Seetõttu tasub regulaarselt üle vaadata:

• kui kiiresti kliendid tegelikult arveid tasuvad;
• kui palju on tähtaja ületanud arveid;
• milliste klientide maksed kipuvad hilinema;
• kas kasutatavad maksetähtajad on põhjendatud;
• kui suur osa ettevõtte rahast on klientide käes kinni.

Arvete laekumise jälgimine peaks olema osa tavapärasest finantsjuhtimisest, mitte tegevus, millega alustatakse alles siis, kui raha hakkab otsa saama.

Vaata üle maksetähtajad

Kõigile klientidele ei pea automaatselt pakkuma pikka maksetähtaega.

Uute klientide puhul tasub hinnata nende maksekäitumist ja suuremate tehingute puhul kaaluda näiteks ettemaksu või osamaksete kasutamist.

Samuti tasub võrrelda klientidele antavaid maksetähtaegu ettevõtte enda kohustuste tähtaegadega.

Kui klient saab arve tasumiseks 30 päeva, kuid tarnijale tuleb maksta 10 päeva jooksul, peab ettevõttel olema piisavalt käibekapitali selle vahe katmiseks.

Koosta rahavoo prognoos

Üks tõhusamaid viise makseraskuste ennetamiseks on rahavoo prognoos.

Rahavoo prognoos näitab, millal raha ettevõttesse eeldatavalt laekub ja millal tuleb teha suuremad väljamaksed.

Prognoosi tasub lisada vähemalt:

• klientidelt oodatavad laekumised;
• töötasud ja tööjõumaksud;
• käibemaks ja muud maksud;
• tarnijate arved;
• rendi- ja kommunaalkulud;
• laenu- ja liisingumaksed;
• planeeritavad investeeringud;
• muud suuremad väljaminekud.

Nii on võimalik juba ette näha perioode, mil raha võib jääda väheseks.

Rahavoo prognoos ja eelarve töötavad kõige paremini koos. Loe lähemalt: Kuidas aitab eelarve ettevõtet paremini juhtida?

Hoia rahalist puhvrit

Ettevõtte kogu vaba raha ei tasu ära kasutada ainult seetõttu, et see on hetkel pangakontol olemas.

Ootamatu kulutus, suure kliendi hilinenud makse või ajutine müügilangus võib kiiresti tekitada olukorra, kus tavapäraste kohustuste täitmine muutub keeruliseks.

Sobiva rahalise puhvri suurus sõltub ettevõtte tegevusest, püsikuludest, klientide maksetähtaegadest ja tulude stabiilsusest.

Oluline on teada, kui kaua suudaks ettevõte oma kohustusi täita juhul, kui laekumised ajutiselt vähenevad.

Vaata üle kulud enne, kui tekib kriis

Kulude vähendamisega on lihtsam tegeleda enne makseraskuste tekkimist.

Regulaarselt tasub hinnata:

• millised kulud on ettevõtte tegevuseks vältimatud;
• millised teenused või lepingud ei anna enam piisavalt väärtust;
• milliseid investeeringuid saab vajadusel edasi lükata;
• kas püsikulude tase vastab ettevõtte tegelikule tulubaasile;
• kas mõni kulu on kasvanud kiiremini kui müügitulu.

Eesmärk ei ole kärpida kõiki kulusid, vaid mõista, millised kulud aitavad ettevõttel tulu teenida ja millised vähendavad põhjendamatult rahalist paindlikkust.

Väldi sõltuvust ühest suurest kliendist

Kui suur osa ettevõtte tulust tuleb ühelt kliendilt, võib selle kliendi makse hilinemine või koostöö lõppemine tekitada kiiresti tõsise rahavoo probleemi.

Seetõttu tasub jälgida ka tulude jaotumist klientide vahel.

Mida suurem on sõltuvus ühest kliendist või üksikutest suurtest tellimustest, seda olulisem on piisav rahaline puhver ja erinevate stsenaariumide läbimõtlemine.

Millal võib aidata faktooring?

Kui ettevõtte kliendid tasuvad arveid pika maksetähtajaga, kuid raha on vaja varem, võib üheks võimaluseks olla faktooring.

Faktooring võimaldab teatud nõuete eest raha kätte saada enne seda, kui klient arve tegelikult tasub.

See võib parandada ettevõtte rahavoogu, kuid tegemist on finantsteenusega, millega kaasnevad kulud. Enne faktooringu kasutamist tuleb hinnata teenuse hinda ja ettevõtte müügimarginaali.

Faktooring ei lahenda aga ettevõtte püsivat kahjumlikkust. Kui väljaminekud ületavad pikema aja jooksul sissetulekuid, tuleb tegeleda probleemi põhjusega.

Mida teha, kui rahapuudus on juba tekkinud?

Kõige olulisem on mitte probleemi edasi lükata.

Koosta võimalikult kiiresti ülevaade:

• kui palju on ettevõttel raha;
• millised laekumised on lähiajal oodata;
• millised kohustused tuleb esimesena tasuda;
• kui palju on tähtaja ületanud nõudeid;
• milliseid kulusid saab edasi lükata või vähendada;
• kas olemasolevatest vahenditest piisab lähikuude kohustuste täitmiseks.

Seejärel saab otsustada, milliseid samme on vaja teha.

Mida varem numbrid selgelt lauale tuua, seda rohkem on tavaliselt võimalusi olukorra lahendamiseks.

Ära vaata ainult pangakonto jääki

Pangakonto jääk annab infot ainult ühe hetke kohta.

Ettevõtte finantsseisundi hindamisel tasub koos vaadata vähemalt:

• rahajääki;
• klientide tasumata arveid;
• lähiajal saabuvaid kohustusi;
• müügi ja kasumlikkuse arengut;
• rahavoogu;
• käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhet.

Ettevõtte varadest ja kohustustest annab olulist infot ka bilanss. Loe lähemalt: Mida räägib bilanss sinu ettevõtte kohta?

Kokkuvõtteks

Makseraskuste ennetamine algab sellest, et ettevõtte rahaasju vaadatakse ettepoole, mitte ainult tagantjärele.

Kõige olulisem on:

• jälgida regulaarselt rahavoogu;
• hoida silm peal klientide maksekäitumisel;
• planeerida suuremaid väljaminekuid;
• hoida piisavat rahalist puhvrit;
• võrrelda tegelikke tulemusi eelarvega;
• reageerida kõrvalekalletele võimalikult vara.

Hea finantsjuhtimine ei tähenda ainult seda, et arved saavad õigel ajal makstud. Eesmärk on teada juba ette, milline on ettevõtte rahaline olukord ja kuidas tänased otsused mõjutavad järgmisi kuid.

Kui soovid saada ettevõtte rahaasjadest selgema ülevaate, koostada rahavoo prognoosi või märgata võimalikke riske enne makseraskuste tekkimist, tutvu SiSi Finantside finantsjuhtimise teenusega või võta meiega ühendust.