Sporditoetus on üks võimalustest, kuidas tööandjad saaksid motiveerida töötajaid rohkem liikuma ja sellega hoida nende tervist ja positiivset ellusuhtumist. Sporditoetuse maksmisega saavad tööandjad tasakaalustada töötajate niigi suurenenud kulutusi seoses pideva hinnatõusuga. Kahjuks on kulude kärpimise tendents endiselt selline, et kokku hoitakse ikka sealt, mille kahju pole kohe märgata ehk enda tervise pealt. Praegusel stressirohkel ajal ei tohiks kohe kindlasti jätta liikumist tahaplaanile. See on esmatähtis ja oluline! Miks siis mitte kasutada riigi poolt antud võimalust tasuda kvartaalset 100 eurot maksuvaba tervise edendamise sporditoetust igale töötajale ja ka ettevõtjatele endile. Selle tagajärjel võidavad kõik – töötajad on terved nii vaimselt kui füüsiliselt ning tööandjal on väärtuslikud töötajad, kellel on motivatsiooni panustada ühiselt tööandja ettevõtte eesmärkide saavutamisele.
Alates 2018 aastast ei maksustata enam töötajatele tehtud sporditoetust kvartaalselt väljamakselt 100 eurot. Soodustus kehtib aga juhul, kui tööandja rakendab seda võimalust kõikidele töötajatele.
Töötaja on sporditoetuse tähenduses:
- töölepingu alusel töötav isik
- ametnik
- juhtimis- või kontrollorgani liige
- füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupa pikema aja jooksul kui kuus kuud
- töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik
Maksusoodustus ei kohaldu töötaja abikaasa, elukaaslase ega teistele sugulastele.
Maksuvabad sporditoetused
Maksuvabad sporditoetused:
- avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu
- sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused
- tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused
- tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud kulutused või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele.
- ravikindlustuslepingu kindlustusmakse
Mida peab veel teadma sporditoetuse võimaldamisel töötajale?
- 100 eurot sporditoetust on iga töötaja kohta kvartalis ja seda ei tohi üle kanda teise kvartalisse ega summeerida;
- 100 eurot on summa koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise -ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu tagasi küsida.
- kui töötajal on mitu tööandjat siis võib iga tööandja talle kohaldada maksusoodustusega sporditoetust 100 euro ulatuses kvartalis;
- sporditoetuse maksmiseks on vajalik kuludokument;
- vajalik on pidada isikupõhist arvestust;
- maksusoodustus ei kehti harrastamiseks vajalike vahendite soetamiseks;
- maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtavatele tervise ja spordikulutustele ega lisateenuseid nagu näiteks toitlustus, transport, parkimine riidehoid jne.
Mida tähendab avalik spordiüritus?
Avalik spordiüritus, mille osavõtu eest saab töötajale maksta maksuvaba sporditoetust on üritus kuhu on võimalik minna kõikidel soovijatel. Avalike spordiürituste all peetakse silmas erinevaid avalikke ürituste sarju ja üksiküritusi. Avalikku spordiüritust iseloomustab: avalik teavitus, osavõtu ajakava, reeglid, osalejate vaheliste tulemuste kõrvutamine, parimate tunnustamine.
Näiteks: Narva Energiajooks, Eesti Ööjooks, Tallinna Maraton, LHV Maijooks, Viljandi järve jooks, Saaremaa kolme päeva jooks jne
Avalikud rahvaspordiüritused ei ole näiteks ettevõttesisesed spordipäevad või nendega sarnased kitsamale sihtrühmale suunatud üritused.
Millised on sportimise – ja liikumispaigaga seotud kulud?
Spordi ja liikumispaigad on avalikud ja ettevõtte sisesed spordiklubid. Spordiklubide kasutamisega seotud kulud hüvitatakse, kas otse töötajale kuludokumendi alusel või tasutakse töötaja eest spordiklubi arve alusel.
Sportimis- ja liikumispaigad on:
- staadionid, spordialade spetsiifilised väljakud ja saalid;
- võimlas, tehislikud väljakud, saalid, terviserajatised, jalgrattateed;
- rohealad, pargid, tänavad, väljakud.
Maksusoodustuse eesmärk on toetada töötajate regulaarset liikumist. Seetõttu ei laiene maksuvabastus olukordades, kus tööandja soovib rentide näiteks mõnda spordikompleksi ühekordsekt ürituseks, näiteks spordipäeva korraldamine ettevõtte siseselt.
Ettevõttesisese spordiklubi all mõeldakse ka näiteks töötajate poolt loodud mittetulundusühingut, millele makstakse liikmetasu, mille arvelt kantakse sportlaste sportimiskulud.
Sportimis – või liikumispaigaga seotud kuludeks ei loeta meditatsiooni ja mindfulness`i, ilusalongide teenuseid, LPG, rullmassaaž, agility`t jne.
Veekeskuse, spaa, saunamaailma teenuste soetamine selliselt, kus ei tehta regulaarselt sporti/treeningut, ei kuulu maksusoodustuste alla.
Tööandja spordirajatistele tehtavad kulud
Maksusoodustus laieneb tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavatele kulutustele. Piirmääraks on samuti 100 eurot kvartalis töötaja kohta, kes seda kasutavad.
NB! Erisoodustuse hinnaks ei ole võrreldava jõusaali kasutamise turuhind, vaid selle ülalpidamisele tegelikult kuluvad summad.
Näide: Ettevõtte jõusaali kasutab regulaarselt 10 töötajat. Ruumide ja seadmete hoolduseks kulub kuus 200 eurot. Lisaks vee ja elektrikulu 150 eurot. Kokku 350 eurot kuus ehk kvartalis 1050 eurot. 10 töötaja määr kvartalis on 1000eurot, siis erisoodustuseks maksustamisele kuulub 50eurot.
Kui aga tööandja rajab ettevõttesse spordisaali ja ostab selle tarbeks vahendeid, siis see on ettevõtlusega seotud kulutus, ning ei kuulu maksustamisele.
Eriarsti vastuvõtu teenustega seotud kulutused
Maksusoodustused kehtivad taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise psühholoogi teenuseid kasutades.
Maksusoodustuse saamise eelduseks on aga, et teenuse osutajad on kantud tervishoiukorralduse infosüsteemi.
- Tervishoiutöötajad on registreeritud riiklikud registris;
- Väljastatud kutsetunnistused on registreeritud kutseregistris;
- Füsioterapeutide puhul tõendab kvalifikatsiooni füsioterapeudi kutsetunnistus ja/või füsioterapeudi diplom.
- Tegevusterapeudi puhul tõendab kvalifikatsiooni rakenduskõrghariduse diplom koos kutsetunnistusega
Ravikindluslepingu kindlustusmakse
Töötajaga kokkuleppel on tööandjal võimalik sõlmida töötaja eest ravikindlustusleping kindlustusseltsiga. See annab tööandjale võimaluse maksvabalt maksusoodustuse piirnormi ulatuses katta töötaja ravikulud või kuludokumendi alusel kompenseerida töötajale tehtud kulud.
Vabatahtlik ravikindlustus on vajalik neile, kes mingil põhjusel ei ole kaetud haigekassa ravikindlustusega või ei saa/soovi seda eraldi haigekassast osta.
Näide: Tööandja sõlmib haigekassa pakutava ravikindlustuslepingu isikule kellel ei ole riiklikku ravikindlustust (nt. võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik ning tema igakuine tasu on madalam, kui sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär
Maksusoodustuse arvestus
Kui kulu tegemise (teenuse saamine) ja selle eest tasumine, langevad eri aegadele, siis tööandja peab valima, kuidas arvestust pidada. Arvestust peetakse kas kulupõhiselt või väljamakse alusel. Sama meetodit tuleb kasutada aasta põhiselt ja kõikidele töötajale.
Deklareerimine
Maksuvaba piirmäära ületav summa deklareeritakse vormil TSD lisa 4 koodil 4120. Esitatakse ja tasutakse iga järgneva kuu 10-daks kuupäevaks
Vormi INF 14 III osas deklareeritakse kalendriaasta jooksul katnud või hüvitatud maksuvabad tervise edendamise kulud piirmäära ulatuses kokku ning töötajate arv, kellele on kalendriaasta jooksul kaetud või hüvitatud kulusid. Andmed deklareeritakse IV kvartali deklaratsioonil.
Kokkuvõtteks
Sporditoetus on maksusoodustusega võimalus motiveerida töötajaid nii sporditegemisel, eriarsti vastuvõtul või siis kindlustuslepingu sõlmimisel.
Kui tunned, et artikkel oli sulle vajalik, kuid vajaksid täiendavat infot, siis võta julgelt ühendust e-mailil: info@sisi.ee või helista telefonil +372 50 888 38.
Kasutatud allikad:
www.emta.ee
