Mitteresidendist juhatuse liikme tasu ja maksud

Eesti ettevõtte juhatuse liige ei pea elama ega töötama Eestis. Kui Eesti äriühing maksab mitteresidendist juhatuse liikmele juhatuse liikme tasu, tuleb aga arvestada Eesti maksureeglitega.

Oluline on eristada juhatuse liikme tasu tavalisest töötasust või teenuse osutamise eest makstavast tasust, sest nende maksustamise reeglid on erinevad.

Kes on mitteresident?

Mitteresident on füüsiline isik, kes ei ole Eesti maksuresident.

Ainuüksi Eesti e-residentsus ei muuda inimest Eesti maksuresidendiks. E-residentsus annab võimaluse kasutada Eesti digiteenuseid, kuid inimese maksuresidentsus määratakse eraldi maksureeglite alusel.

Mitteresidendi puhul maksustatakse Eestis üldjuhul ainult Eestist saadud tulu, mille maksustamise õigus on Eestil.

Kas mitteresidendist juhatuse liikme tasu maksustatakse Eestis?

Jah.

Kui Eesti residendist äriühing maksab mitteresidendile tasu selle eest, et ta täidab ettevõtte juhatuse või muu juhtimis- või kontrollorgani liikme ülesandeid, maksustatakse see tasu Eestis.

Oluline erinevus võrreldes tavalise töötasuga on see, et juhatuse liikme tasu maksustamisel ei ole määrav, kus juhatuse liige oma ülesandeid tegelikult täidab.

See tähendab, et Eesti äriühingu mitteresidendist juhatuse liikme tasu maksustatakse Eestis ka siis, kui juhatuse liige elab ja täidab oma juhatuse liikme ülesandeid välisriigis.

Kui suur on tulumaks?

2026. aastal on kinnipeetava tulumaksu määr 22%.

Kui Eesti äriühing maksab mitteresidendist juhatuse liikmele tasu, peab äriühing üldjuhul tulumaksu väljamakselt kinni pidama, väljamakse deklareerima ja tulumaksu Maksu- ja Tolliametile tasuma.

Näiteks kui juhatuse liikme brutotasu on 1000 eurot ning muid kinnipidamisi ei rakendu, on 22% tulumaks 220 eurot.

Mitteresidendile ei rakendata Eesti üldist maksuvaba tulu automaatselt samamoodi nagu residendist töötajale. Mitteresidendi võimalus kasutada Eestis maksustatavast tulust mahaarvamisi sõltub tema residentsusriigist ja seaduses sätestatud tingimustest.

Kas juhatuse liikme tasult tuleb maksta sotsiaalmaksu?

Üldreeglina jah.

Eesti residendist äriühingu mitteresidendist juhatuse liikme tasu maksustatakse Eestis 33% sotsiaalmaksuga.

Siin on aga väga oluline erand.

Kui juhatuse liikmele kohaldub teise Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigi või Šveitsi sotsiaalkindlustussüsteem ning seda tõendab vastava riigi pädeva asutuse väljastatud A1 tõend, ei maksta sama tasu pealt Eestis sotsiaalmaksu.

A1 tõend näitab, millise riigi sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte inimese suhtes kohaldatakse.

Seetõttu tasub mitteresidendist juhatuse liikme puhul A1 olemasolu kontrollida enne tasu väljamaksmist.

Näide: juhatuse liikmel A1 tõendit ei ole

Eesti ettevõte maksab mitteresidendist juhatuse liikmele 1000 eurot brutotasu.

Kui juhatuse liikmele kohaldub Eesti sotsiaalkindlustus ning A1 tõendit ei ole:

• juhatuse liikme tasu: 1000 €;

• tulumaks 22%: 220 €;

• sotsiaalmaks 33%: 330 €.

Töötuskindlustusmakset juhatuse liikme tasult ei arvestata.

See näide on lihtsustatud ning konkreetse inimese maksustamine võib sõltuda tema sotsiaalkindlustusest ja muudest asjaoludest.

Näide: juhatuse liikmel on kehtiv A1 tõend

Kui juhatuse liikmel on teise riigi pädeva asutuse väljastatud A1 tõend, mille järgi kohaldub talle selle riigi sotsiaalkindlustussüsteem, ei maksta juhatuse liikme tasult Eestis sotsiaalmaksu.

Eestis tuleb siiski arvestada juhatuse liikme tasu tulumaksuga.

A1 ei vabasta juhatuse liikme tasu Eesti tulumaksust – see puudutab sotsiaalkindlustust.

Kas juhatuse liikme tasult tuleb maksta töötuskindlustusmakset?

Ei.

Juhatuse liikme tasult ei peeta kinni töötaja töötuskindlustusmakset ega arvestata tööandja töötuskindlustusmakset.

See on üks oluline erinevus juhatuse liikme tasu ja töölepingu alusel makstava töötasu vahel.

Kui sama inimene töötab ettevõttes lisaks juhatuse liikme ülesannetele ka töölepingu alusel, tuleb töötasu ja juhatuse liikme tasu käsitleda maksuarvestuses eraldi.

Juhatuse liikme tasu ja töötasu ei ole sama asi

Mitteresidendist juhatuse liige võib lisaks juhtimisülesannetele teha ettevõttes ka muud tööd.

Sellisel juhul tuleb eristada:

juhatuse liikme tasu – tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest;

töötasu või teenustasu – tasu muu töö või teenuse eest.

See eristus on oluline, sest mitteresidendi töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu maksustamine sõltub muu hulgas sellest, kus töö või teenus tegelikult tehti.

Juhatuse liikme tasu puhul töö tegemise asukoht Eesti maksustamisõigust üldjuhul ei muuda.

Kui inimesele makstakse ühe summana tasu mitme erineva ülesande eest, peab olema võimalik põhjendada, milline osa tasust on juhatuse liikme ülesannete ja milline muu töö eest.

Kas maksuleping võib maksustamist muuta?

Eestil on paljude riikidega sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud.

Maksuleping tuleb mitteresidendile tasu maksmisel alati arvesse võtta. Juhatuse või muu sarnase juhtorgani liikme tasu puhul annavad maksulepingud Eestile üldjuhul õiguse Eesti äriühingu makstud tasu maksustada.

Samas võib konkreetse inimese olukorda mõjutada tema residentsusriik, sealne maksustamine ja konkreetse maksulepingu sisu.

Seetõttu ei tasu mitteresidendile tehtavate väljamaksete puhul lähtuda ainult sellest, kus inimene füüsiliselt viibib.

Mitteresidendist juhatuse liige tuleb registreerida töötamise registris

Kui mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liige saab Eestis maksustatavat juhatuse liikme tasu, tuleb ta registreerida töötamise registris (TÖR).

Registreerimiseks on inimesel vaja Eesti isikukoodi.

Kui mitteresidendist juhatuse liige tasu ei saa, ei teki üksnes juhatuse liikmeks olemise tõttu Eestis tasuga seotud maksukohustust ega sellest tulenevat töötamise registris registreerimise kohustust.

Kuidas juhatuse liikme tasu deklareeritakse?

Eesti äriühing deklareerib mitteresidendist juhatuse liikmele tehtud väljamakse TSD lisal 2.

Maksud tuleb deklareerida ja tasuda väljamakse tegemisele järgneva kuu 10. kuupäevaks.

2026. aastal tasub palgaarvestusega tegelevatel ettevõtetel arvestada ka TSD esitamise muudatustega.

Loe ka: Uus TSD kord 2026: mida peab tööandja teadma?

Aga kui juhatuse liige tasu ei saa?

Juhatuse liikmeks olemine iseenesest ei tähenda, et talle peab tingimata juhatuse liikme tasu maksma.

Kui mitteresidendist juhatuse liige tasu ei saa, ei teki üksnes juhatuse liikme staatuse tõttu Eestis tasult tulumaksu ega sotsiaalmaksu kohustust.

Oluline on siiski hinnata tegelikku olukorda. Kui inimene teeb ettevõtte heaks lisaks juhatuse liikme ülesannetele muud tööd või osutab teenuseid, võivad nende eest saadud tasule kehtida teistsugused maksureeglid.

Mida tasub enne mitteresidendist juhatuse liikmele tasu maksmist kontrollida?

Enne väljamakse tegemist tasub välja selgitada:

• millise riigi maksuresident juhatuse liige on;

• kas tegemist on juhatuse liikme tasu, töötasu või muu teenuse eest makstava tasuga;

• kas juhatuse liikmele kohaldub Eesti või teise riigi sotsiaalkindlustus;

• kas olemas on kehtiv A1 tõend;

• kas konkreetse riigiga sõlmitud maksuleping mõjutab maksustamist;

• kas inimene on nõuetekohaselt töötamise registris registreeritud;

• kuidas tuleb väljamakse TSD-l deklareerida.

Kokkuvõtteks

Eesti ettevõtte mitteresidendist juhatuse liikmele makstav juhatuse liikme tasu kuulub üldjuhul Eestis maksustamisele ka siis, kui juhatuse liige elab ja täidab oma ülesandeid välisriigis.

2026. aastal on juhatuse liikme tasult kinnipeetava tulumaksu määr 22% ning üldjuhul lisandub 33% sotsiaalmaks. Kui juhatuse liikmel on nõuetekohane teise riigi sotsiaalkindlustust tõendav A1, ei maksta sotsiaalmaksu Eestis. Juhatuse liikme tasult töötuskindlustusmakseid ei arvestata.

Mitteresidendi maksustamine sõltub siiski konkreetsest olukorrast, mistõttu tasub enne väljamakse tegemist kontrollida nii inimese residentsust, sotsiaalkindlustust kui ka kohaldatavat maksulepingut.

Kui sinu ettevõttel on mitteresidendist juhatuse liige ja soovid olla kindel, et tasu on õigesti maksustatud ning deklareeritud, võta meiega ühendust.

SiSi Finantsid aitab hoida maksuarvestuse ja raamatupidamise korrektsena.