Mida räägib bilanss sinu ettevõtte kohta?

Bilanss on üks ettevõtte olulisemaid finantsaruandeid. Kui kasumiaruanne näitab, kuidas ettevõttel läks teatud perioodi jooksul, siis bilanss annab ülevaate ettevõtte finantsseisust konkreetsel kuupäeval.

Bilansist näeb, millised varad ettevõttel on, kui suured on tema kohustised ning kui palju on ettevõttel omakapitali.

Lihtsustatult:

VARAD = KOHUSTISED + OMAKAPITAL

Bilansi lugemise oskus aitab ettevõtjal märgata nii tugevaid külgi kui ka võimalikke ohumärke.

Mida näitab bilansi varade pool?

Varad on ettevõtte kontrollitavad ressursid, millest oodatakse tulevikus majanduslikku kasu.

Bilansis jagatakse varad üldjuhul käibevaraks ja põhivaraks.

Käibevara

Käibevara hulka kuuluvad näiteks:

• raha pangakontol ja kassas;
• klientidelt laekumata arved ehk nõuded;
• varud;
• ettemaksed ja muud lühiajalised varad.

Käibevara vaatamine aitab hinnata, millised ressursid on ettevõttel lähiajal kasutada.

Näiteks võib ettevõttel olla müügitulu ja kasum, kuid kui suur osa rahast on klientidelt veel laekumata, võib igapäevaste kohustuste tasumine siiski keeruliseks muutuda.

Seetõttu tasub vaadata mitte ainult käibevara kogusummat, vaid ka seda, millest see koosneb.

Põhivara

Põhivara on mõeldud ettevõttes kasutamiseks pikema aja jooksul. Selle hulka võivad kuuluda näiteks:

• hooned ja maa;
• masinad ja seadmed;
• sõidukid;
• arvutid ja muu inventar;
• teatud immateriaalsed varad;
• pikaajalised finantsinvesteeringud.

Põhivara suurus ja koosseis sõltuvad väga palju ettevõtte tegevusalast. Tootmisettevõttel võib põhivara olla palju, teenuseid osutaval ettevõttel aga märksa vähem.

Mida näitavad kohustised?

Kohustised näitavad ettevõtte võlgnevusi ja muid kohustusi teiste osapoolte ees.

Need jagunevad üldjuhul lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustisteks.

Lühiajaliste kohustiste hulka võivad kuuluda näiteks:

• tarnijatele tasumata arved;
• maksukohustised;
• töötajatele väljamaksmisele kuuluvad summad;
• lühiajalised laenukohustised.

Pikaajaliste kohustiste hulka kuuluvad näiteks laenud ja muud kohustised, mille tasumise tähtaeg on pikem.

Ettevõtja jaoks on oluline jälgida, kas lähiajal tasumisele kuuluvate kohustuste katmiseks on piisavalt raha ja muid käibevarasid.

Mida näitab omakapital?

Omakapital näitab ettevõtte omanikele kuuluvat osa ettevõtte netovarast ehk sisuliselt seda, mis jääb varadest järele pärast kohustiste mahaarvamist.

Omakapitali mõjutavad muu hulgas:

• omanike tehtud sissemaksed;
• varasemate aastate kasum või kahjum;
• jooksva perioodi kasum või kahjum;
• omanikele tehtud väljamaksed.

Kui ettevõte teenib kasumit ja jätab selle ettevõttesse, suureneb üldjuhul ka omakapital. Kahjum võib seevastu omakapitali vähendada.

Negatiivne või kiiresti vähenev omakapital on oluline ohumärk, mida ei tohiks tähelepanuta jätta.

Kas kasumlik ettevõte võib ikkagi rahapuuduses olla?

Jah.

Kasum ja pangakontol olev raha ei ole sama asi.

Näiteks võib ettevõte olla müünud palju kaupu või teenuseid ning kajastada kasumit, kuid klientide arved ei ole veel laekunud. Samal ajal võivad töötasud, maksud ja tarnijate arved juba tasumist vajada.

Seetõttu tasub bilanssi alati vaadata koos kasumiaruande ja rahavoogudega.

Üks aruanne üksi ei anna ettevõtte olukorrast täielikku pilti.

Milliseid ohumärke võiks bilansist jälgida?

Ettevõtja võiks tähelepanu pöörata näiteks sellele, kui:

• raha jääk väheneb pikema aja jooksul;
• klientidelt laekumata arvete summa kasvab kiiresti;
• lühiajalised kohustised suurenevad;
• laenukoormus kasvab;
• varud suurenevad ilma müügi vastava kasvuta;
• omakapital väheneb või muutub negatiivseks.

Üksik muutus ei tähenda tingimata probleemi. Olulisem on vaadata muutuste põhjust ja arengut ajas.

Seetõttu annab ühe kuu bilansist sageli rohkem infot bilansi võrdlemine varasemate perioodidega.

Bilansist saab arvutada ka suhtarve

Bilansi põhjal saab hinnata ettevõtte finantsseisundit erinevate suhtarvude abil.

Näiteks kasutatakse lühiajalise maksevõime kordajat:

käibevara ÷ lühiajalised kohustised

See aitab hinnata ettevõtte võimet katta lühiajalisi kohustisi käibevaraga.

Samuti saab analüüsida näiteks võlakoormust, omakapitali osakaalu ja teisi finantsnäitajaid.

Ühte kindlat „head“ suhtarvu ei ole siiski mõistlik kõikidele ettevõtetele rakendada. Sobiv tase sõltub muu hulgas tegevusalast, ettevõtte ärimudelist ja arenguetapist.

Kõige rohkem annab suhtarvude jälgimine infot siis, kui võrrelda neid ettevõtte enda varasemate perioodidega ning vajadusel tegevusala tavapäraste näitajatega.

Bilanss ei ole ainult raamatupidaja jaoks

Bilanssi vaadatakse sageli kui raamatupidamisaruannet, mida on vaja eelkõige aastaaruande koostamiseks. Tegelikult on see oluline tööriist ka ettevõtte juhtimisel.

Regulaarne bilansi jälgimine aitab vastata näiteks küsimustele:

• Kas ettevõttel on piisavalt raha lähiaja kohustuste tasumiseks?
• Kui palju raha on klientide käes kinni?
• Kas võlakoormus suureneb?
• Kuidas muutub ettevõtte omakapital?
• Kas ettevõtte finantsseis muutub tugevamaks või nõrgemaks?

Mida varem muutusi märgata, seda rohkem on ettevõttel aega neile reageerida.

Kokkuvõtteks

Bilanss näitab ettevõtte finantsseisu konkreetsel ajahetkel – mida ettevõte omab, kui palju tal on kohustisi ning milline on tema omakapital.

Kõige kasulikum on bilanssi vaadata regulaarselt ja võrrelda näitajaid varasemate perioodidega. Nii ei ole bilanss lihtsalt raamatupidamise kohustuslik aruanne, vaid praktiline abivahend ettevõtte juhtimiseks.

SiSi Finantsid aitab sul ettevõtte numbritest aru saada ja näha nende taga tervikpilti. Selge finantsülevaade aitab teha läbimõeldumaid juhtimisotsuseid.