Raamatupidamist seostatakse sageli maksude, deklaratsioonide ja majandusaasta aruandega. Ettevõtte juhi jaoks on selle väärtus aga palju suurem.
Korrektselt ja ajakohaselt peetud raamatupidamine annab ülevaate sellest, kuidas ettevõttel tegelikult läheb – kas tegevus on kasumlik, kas raha jätkub kohustuste täitmiseks, kui palju on klientidelt raha laekumata ning kuidas ettevõtte finantsseis ajas muutub.
Selleks ei pea juht olema raamatupidaja. Oluline on teada, milliseid numbreid vaadata ja mida need ettevõtte kohta räägivad.
Raamatupidamine ei ole ainult kohustus
Raamatupidamise üks ülesanne on tagada, et ettevõtte tehingud oleksid korrektselt kajastatud ning maksud ja aruanded õigel ajal esitatud.
Juhtimise seisukohalt on aga sama oluline, et raamatupidamisest saadavat infot kasutataks otsuste tegemisel.
Ajakohased finantsandmed aitavad näiteks hinnata:
- kas ettevõte teenib piisavalt kasumit;
- millised kulud on kasvanud;
- kas klientide arved laekuvad õigel ajal;
- kas ettevõttel jätkub raha lähiaja kohustuste täitmiseks;
- kui suur on ettevõtte võlakoormus;
- kuidas ettevõtte finantsseis võrreldes varasemate perioodidega muutub.
Üksnes pangakonto jäägi vaatamisest selleks ei piisa.
Kasumiaruanne – kas ettevõtte tegevus on kasumlik?
Kasumiaruanne näitab ettevõtte tulusid ja kulusid kindla perioodi jooksul ning seda, kas periood lõppes kasumi või kahjumiga.
Juhi jaoks ei ole oluline vaadata ainult viimast rida ehk puhaskasumit. Tähelepanu tasub pöörata ka sellele:
- kuidas muutub müügitulu;
- millised kulud kasvavad kõige kiiremini;
- kuidas muutub ettevõtte kasumlikkus;
- kas tulude kasvuga kaasneb ka kasumi kasv;
- kuidas erinevad tulemused varasemast perioodist või planeeritud eelarvest.
Näiteks võib müügitulu kasvada, kuid kui kulud suurenevad veel kiiremini, võib ettevõtte kasumlikkus hoopis halveneda.
Bilanss – milline on ettevõtte finantsseis?
Kui kasumiaruanne kirjeldab teatud perioodi tulemusi, siis bilanss näitab ettevõtte finantsseisu konkreetsel ajahetkel.
Bilansist saab näha:
- kui palju on ettevõttel vara;
- kui palju on raha;
- kui palju on klientidelt laekumata;
- millised on ettevõtte kohustised;
- kui suur on omakapital.
Bilanssi tasub vaadata regulaarselt ning võrrelda varasemate perioodidega. Nii on võimalik märgata muutusi enne, kui neist kujuneb suurem probleem.
Loe ka: Mida räägib bilanss sinu ettevõtte kohta?
Kasum ei tähenda, et ettevõttel on raha
Üks olulisemaid asju, mida ettevõtte juht peaks mõistma, on erinevus kasumi ja raha vahel.
Ettevõte võib olla kasumlik, kuid samal ajal võib pangakontol olla vähe raha.
Näiteks võib ettevõte olla müünud palju teenuseid või kaupu, kuid klientide arved pole veel laekunud. Samal ajal tuleb tasuda töötasud, maksud, laenud ja tarnijate arved.
Seetõttu tuleb lisaks kasumile jälgida ka ettevõtte rahavoogu ja maksevõimet.
Nõuded – kui palju raha on klientide käes?
Müügireskontro ehk klientide tasumata arvete ülevaade on juhi jaoks üks praktilisemaid aruandeid.
Sealt saab näha:
- millised arved on veel tasumata;
- millised arved on maksetähtaja ületanud;
- milliste klientide võlgnevused suurenevad;
- kui suur summa ettevõtte rahast ootab klientidelt laekumist.
Kui müügitulu kasvab, kuid samal ajal suureneb kiiresti ka tähtajaks tasumata arvete hulk, võib tekkida rahavoo probleem.
Seetõttu tasub nõuete seisu jälgida regulaarselt, mitte alles siis, kui pangakontol hakkab raha nappima.
Kohustised – mida tuleb lähiajal tasuda?
Sama oluline on teada, millised maksed ettevõtet ees ootavad.
Ostureskontro ja muud raamatupidamise andmed annavad ülevaate näiteks:
- tarnijatele tasumata arvetest;
- maksukohustustest;
- töötasudega seotud kohustustest;
- laenumaksetest;
- muudest lähiajal tasumisele kuuluvatest summadest.
Kui juht teab korraga nii oodatavaid laekumisi kui ka lähiaja väljaminekuid, on võimalik ettevõtte rahavajadust palju paremini planeerida.
Milliseid numbreid võiks juht iga kuu vaadata?
Kõik ettevõtted on erinevad ning jälgitavad näitajad sõltuvad tegevusalast ja ärimudelist. Hea alguspunkt on siiski vaadata regulaarselt vähemalt:
- müügitulu;
- kasumit või kahjumit;
- olulisemate kulude muutust;
- raha jääki;
- klientidelt laekumata arveid;
- tähtaja ületanud nõudeid;
- lähiajal tasumisele kuuluvaid kohustisi;
- omakapitali muutust.
Lisaks võivad ettevõtte jaoks olulised olla näiteks brutomarginaal, tööjõukulude osakaal, varude käive või muud tegevusala spetsiifilised näitajad.
Kõige rohkem infot annab sageli mitte üks number, vaid selle muutumine ajas.
Võrdle tulemusi varasemate perioodidega
Ühe kuu tulemus võib olla juhuslikult väga hea või halb. Seetõttu tasub finantsnäitajaid võrrelda.
Näiteks võib võrrelda:
- käesolevat kuud eelmise kuuga;
- tulemust eelmise aasta sama perioodiga;
- aasta algusest kogunenud tulemust eelmise aastaga;
- tegelikku tulemust eelarve või prognoosiga.
Nii muutuvad numbrid palju informatiivsemaks ning trendid tulevad paremini esile.
Ajakohane ülevaade eeldab ajakohast raamatupidamist
Juhtimisotsuste tegemiseks ei ole palju kasu aruandest, mille aluseks olevad dokumendid on mitu kuud vanad.
Seetõttu on oluline, et ostuarved, müügiandmed, pangatehingud, kuludokumendid ja muu vajalik info jõuaksid regulaarselt raamatupidamisse.
Digitaalsed raamatupidamislahendused võimaldavad suure osa dokumentide liikumisest automatiseerida, kuid ka siis on oluline kokkulepitud ja toimiv töökorraldus ettevõtte ning raamatupidaja vahel.
Mida ajakohasemad on andmed, seda väärtuslikum on nende põhjal saadav finantsülevaade.
Mida võiks juht oma raamatupidajalt küsida?
Hea koostöö raamatupidajaga ei peaks piirduma dokumentide saatmise ja deklaratsioonide esitamisega.
Juht võiks aeg-ajalt küsida näiteks:
- Millised kulud on viimastel kuudel kõige rohkem kasvanud?
- Kas klientide maksekäitumises on muutusi?
- Kas ettevõtte rahaline seis on võrreldes eelmise aastaga paranenud või halvenenud?
- Milliseid finantsnäitajaid oleks meie ettevõttel mõistlik regulaarselt jälgida?
- Kas raamatupidamisandmetes on midagi, millele peaksin juhina tähelepanu pöörama?
Raamatupidaja näeb ettevõtte numbreid regulaarselt ning võib märgata muutusi, mis igapäevase tegevuse kõrval juhile kohe silma ei jää.
Millal on vaja põhjalikumat finantsanalüüsi?
Igapäevane raamatupidamine annab vajaliku lähteinfo, kuid mõnes olukorras võib ettevõte vajada põhjalikumat analüüsi või finantskonsultatsiooni.
Näiteks siis, kui:
- ettevõte kasvab kiiresti;
- rahavoog muutub pingeliseks;
- kasumlikkus väheneb;
- kavandatakse suuremat investeeringut;
- koostatakse eelarvet või prognoosi;
- soovitakse hinnata erinevate otsuste mõju ettevõtte finantsidele.
Sellisel juhul saab raamatupidamisandmeid kasutada juba konkreetsete tulevikuotsuste analüüsimiseks.
Loe ka: Raamatupidaja või finantskonsultant – mis on erinevus?
Kokkuvõtteks
Hea raamatupidamine ei näita ainult seda, mis ettevõttes juba juhtus. Õigesti kasutades aitab see mõista ka seda, kuhu ettevõte liigub ja millele tasub tähelepanu pöörata.
Ettevõtte juht ei pea oskama ise raamatupidamist teha, kuid põhiliste finantsaruannete ja näitajate mõistmine aitab teha teadlikumaid otsuseid.
SiSi Finantsid on kaasamõtlev koostööpartner sinu äris. Aitame hoida raamatupidamise korras ning muuta ettevõtte numbrid selgeks ja juhtimiseks kasutatavaks infoks.
