OÜ-tamine: millal võib tekkida maksuprobleem?
Teenuse osutamine oma osaühingu kaudu on Eestis tavapärane ja täiesti seaduslik ettevõtlusvorm. Maksuprobleem võib tekkida aga siis, kui ettevõtetevahelise teenuse osutamise lepingu taga on tegelikult töösuhe või kui aktiivse töö eest saadavat tasu püütakse maksustada ettevõtlustuluna.
Maksustamisel ei lähtuta ainult sellest, mis on lepingule kirjutatud. Oluline on see, milline on suhte tegelik sisu.
Mis on OÜ-tamine?
OÜ-tamiseks nimetatakse tavaliselt olukorda, kus inimene osutab oma osaühingu kaudu teenust teisele ettevõttele.
See ei ole iseenesest probleem.
Näiteks võib spetsialist tegutseda iseseisva ettevõtjana, pakkuda teenuseid mitmele kliendile, määrata ise oma töökorralduse ja kanda ettevõtlusega seotud riske. Sellisel juhul on tegemist tavapärase ettevõtlusega.
Probleem võib tekkida siis, kui OÜ kaudu esitatud arvete taga olev töösuhe sarnaneb sisuliselt töötamisega töölepingu alusel.
Millal võib teenuse osutamine sarnaneda töösuhtega?
Töösuhtele võib viidata näiteks olukord, kus:
- teenust osutatakse pikema aja jooksul peamiselt või ainult ühele kliendile;
- arve esitatakse iga kuu ligikaudu samas summas;
- klient määrab töö tegemise aja, koha või viisi;
- inimene kasutab peamiselt kliendi töövahendeid;
- inimene on sisuliselt osa kliendi tavapärasest töökorraldusest;
- töö toimub kliendi juhtimise ja kontrolli all;
- teenuse osutajal puudub tavapärane ettevõtlusrisk.
Ükski neist asjaoludest eraldi ei tähenda automaatselt töösuhet. Hinnata tuleb suhte tegelikku sisu tervikuna. Ka MTA toob võimaliku ümberkvalifitseerimise tunnustena välja muu hulgas regulaarsed sarnases summas arved, valdavalt ühe teenuse saaja ning töölepingule omased tunnused.
Ettevõtja tegutseb iseseisvalt
Ettevõtetevahelise teenuse osutamise puhul peaks teenusepakkujal olema tegelik iseseisvus.
Ettevõtja otsustab üldjuhul ise, kuidas ja millal teenust osutada, vastutab tulemuse eest ning kannab oma tegevusega seotud riske.
Töötaja seevastu teeb tööd tööandja juhtimise ja kontrolli all.
Just iseseisvuse määr on üks olulisemaid tunnuseid, mille järgi eristatakse ettevõtlussuhet töösuhtest.
Mis juhtub, kui teenuse osutamine loetakse tegelikult töösuhteks?
Kui ettevõtetevaheline teenuse osutamise leping ei vasta suhte tegelikule sisule, võib maksuhaldur tehingu maksustamisel ümber hinnata.
See võib tähendada, et OÜ-le makstud tasu käsitatakse tegelikult füüsilisele isikule makstud töötasuna ning sellele arvestatakse vastavad tööjõumaksud.
Seetõttu ei piisa maksustamise seisukohalt ainult korrektselt vormistatud lepingust ja arvest. Tegelik töökorraldus peab samuti vastama ettevõtetevahelisele teenuse osutamisele.
Töötasu ja dividendid ei ole sama asi
Teine oluline riskikoht puudutab olukorda, kus inimene on oma ettevõtte osanik, juhatuse liige ja ühtlasi aktiivselt ettevõtte tegevusse panustaja.
Dividend on omanikutulu, mitte tasu tehtud töö eest.
Kui osanik teeb ettevõttes aktiivselt tööd, kuid talle ei maksta selle eest üldse tasu või makstakse põhjendamatult väikest tasu ning raha võetakse ettevõttest välja peamiselt dividendina, võib tekkida maksuküsimus.
MTA selgituse järgi peab aktiivselt töötava osaniku või juhatuse liikme töötasu või juhatuse liikme tasu olema mõistlikus vastavuses tema ülesannete ja ettevõtte majandusliku olukorraga. Dividendide maksmine on seejuures täiesti seaduslik – probleem tekib siis, kui dividendiga sisuliselt asendatakse töötasu.
Dividendide maksustamisest saad juurde lugeda siit – https://www.sisi.ee/dividendide-maksustamine/
Kas ühe kliendiga töötamine tähendab automaatselt OÜ-tamist?
Ei.
Ka ettevõtjal võib olla üks suur klient. Samuti võib teenus olla pikaajaline ja arve summa kuude lõikes sarnane.
Oluline on vaadata kõiki asjaolusid koos: kui iseseisvalt teenusepakkuja tegutseb, kes korraldab tööprotsessi, kellel lasub ettevõtlusrisk ning milline on poolte tegelik suhe.
Seetõttu ei saa OÜ-tamise riski hinnata ainult ühe tunnuse põhjal.
Kuidas maksuprobleeme ennetada?
Ettevõtetevaheline koostöö peaks vastama sellele, kuidas teenust tegelikult osutatakse.
Tasub üle vaadata, et:
- leping kirjeldaks tegelikku koostöösuhet;
- teenusepakkujal oleks piisav iseseisvus;
- arved vastaksid reaalselt osutatud teenustele;
- ettevõtlusega seotud kulud oleksid põhjendatud ja dokumenteeritud;
- juhatuse liikme, töötaja ja osaniku erinevad rollid oleksid selgelt eristatavad;
- töötasu ei asendataks kunstlikult dividendidega.
Kui koostöösuhe hakkab järjest rohkem meenutama tavapärast töösuhet, tasub selle vorm ja maksustamine enne üle vaadata.
Kokkuvõtteks
OÜ kaudu teenuse osutamine ei ole maksuprobleem. Risk tekib siis, kui lepingu vorm ja tegelik töökorraldus ei lähe omavahel kokku.
Maksustamisel vaadatakse tehingu tegelikku majanduslikku sisu. Seetõttu on oluline, et ettevõtetevaheline koostöö oleks ka sisuliselt ettevõtlussuhe ning aktiivse töö eest makstav tasu ja omaniku dividenditulu oleksid põhjendatult eristatavad.
Kui tekib kahtlus, kuidas konkreetset koostöösuhet või väljamakseid õigesti vormistada ja maksustada, tasub olukord enne üle vaadata koos raamatupidaja või maksuspetsialistiga.
Loe ka: Raamatupidaja või finantskonsultant – mis on erinevus?
