Mis juhtub, kui majandusaasta aruanne jääb esitamata?
Majandusaasta aruande esitamine on ettevõtte iga-aastane kohustus. Aruanne tuleb äriregistrile esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Kui ettevõtte majandusaasta langeb kokku kalendriaastaga, on tavapärane esitamise tähtaeg 30. juuni.
Aruanne tuleb esitada ka siis, kui ettevõttel ei olnud majandusaasta jooksul müügitulu või aktiivset tegevust.
Millal ja miks tuleb esitada majandusaasta aruanne?
Mis juhtub pärast tähtaja möödumist?
Kui majandusaasta aruanne jääb tähtajaks esitamata, ei tähenda see ainult märget äriregistris.
Registripidajal on õigus määrata ettevõttele trahv ilma eelneva hoiatusmääruseta ning trahvi võib määrata korduvalt kuni aruande esitamiseni.
Trahvi määramisel võetakse muu hulgas arvesse seda, mitu korda on ettevõte jätnud aruande tähtajaks esitamata ning kui palju aega on esitamise tähtajast möödunud.
Kas ettevõte võidakse registrist kustutada?
Jah. Majandusaasta aruande pikaajaline esitamata jätmine võib viia ka ettevõtte registrist kustutamiseni.
Kui nõutud aruanne on esitamata, määrab registripidaja ettevõttele registrist kustutamise hoiatusega tähtaja aruande esitamiseks.
Kui ettevõte aruannet ka selle aja jooksul ei esita ning seaduses sätestatud tingimused on täidetud, võib ettevõtte registrist kustutada. Lisaks võimaldab äriregistri seadus teatud juhtudel algatada aruande esitamata jätmise tõttu juriidilise isiku sundlõpetamise.
Miks tasub aruanne esitada õigel ajal?
Õigeaegselt esitatud majandusaasta aruanne ei ole oluline ainult seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks.
Äriregistris olevat infot võivad vaadata näiteks kliendid, koostööpartnerid, pangad ja teised ettevõttega seotud osapooled. Esitamata aruanded võivad seetõttu mõjutada ka ettevõttest kujunevat pilti.
Lisaks väldib õigeaegne esitamine olukorda, kus ettevõttel tuleb hiljem tegeleda trahvide, registrimenetluse või mitme aasta aruannete korraga koostamisega.
Mida teha, kui aruanne on juba esitamata?
Kui aruande esitamise tähtaeg on möödunud, tasub puuduv aruanne esitada esimesel võimalusel.
Kõigepealt tuleks:
- selgitada välja, milliste majandusaastate aruanded on esitamata;
- korrastada vastavate perioodide raamatupidamine;
- koostada puuduvad majandusaasta aruanded;
- esitada need e-äriregistri kaudu;
- kontrollida e-äriregistrist, kas ettevõtte suhtes on juba algatatud menetlus või saadetud teateid.
Mida pikemalt aruande esitamisega viivitada, seda suuremaks võib muutuda nii töömaht kui ka registripoolsete meetmete risk.
Kas tegevuseta ettevõte peab aruande esitama?
Jah. Ka ettevõte, millel ei ole olnud müügitulu või aktiivset majandustegevust, peab üldjuhul majandusaasta aruande esitama.
Ettevõtte tegevusetus ei kaota aruandluskohustust.
Kui ettevõtet enam tegelikult vaja ei ole, tasub selle asemel kaaluda ettevõtte nõuetekohast lõpetamist – lihtsalt aruannete esitamata jätmine ei ole ettevõtte lõpetamise viis.
Kokkuvõtteks
Majandusaasta aruande tähtaja ületamist ei tasu pikalt edasi lükata. Esitamata aruande tõttu võib registripidaja määrata trahve ning pikemaajalise rikkumise korral võib küsimuseks tulla ka ettevõtte sundlõpetamine või registrist kustutamine.
Kui ettevõttel on üks või mitu majandusaasta aruannet esitamata, on mõistlik raamatupidamine korrastada ja puuduvad aruanded esitada võimalikult kiiresti.
SiSi Finantsid aitab korrastada raamatupidamise ning koostada ja esitada majandusaasta aruanded.
