Soovid teada mis muutub kogu vanemahüvitise süsteemis aastal 2022 aastal? SiSi Finantsid aastalõpu viimases postituses  Lapsepuhkuse süsteemi muutus 2022 aastal,  käsitlesime puhkust mida saab välja võtta peale vanemahüvitisega tasustatud perioodi lõppu alates 2022 aastal. Tänases postituses tuleb juttu muudatustest kogu vanemahüvitise süsteemist alates ema puhkusele jäämisest kuni vanemahüvitise perioodi lõpuni.

Rasedus ja sünnituspuhkus

Rasedus ja sünnituspuhkus nimetatakse uue reformi järgi ümber emapuhkuseks. Kuna rasedus ja sünnituspuhkus muutub ajutisest töövõimetusest emapuhkuseks on see edaspidi üks vanemapuhkuse liik ja alates 01.aprillist tuleb suhelda hüvitise taotlemiseks Sotsiaalkindlustusametiga, mitte enam Haigekassaga.

Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi. Emapuhkuse pikkus on 60 – 100 päeva sõltuvalt puhkusele jäämise ajast. Näiteks kui ema jääb 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse pikkus 100 päeva; kui ema jääb 40 päeva enne lapse eeldatavat sündi puhkusele siis on tema emapuhkus 70 päeva ning ülejäänud 30 päeva kanduvad jagatava vanemahüvitisega kaetud perioodi, mil lapsevanematel on rohkem paindlikust vanemapuhkust kasutada. 30 päeva enne ja pärast lapse sündi on kaetud töötamise piiranguga, et tagada naise ja lapse tervise kaitse. Emale kes enne lapse sündi ei töötanud, makstakse ema vanemahüvitist alates lapse sünnist 30 päeva.

Sünnitushüvitis

Sünnitushüvitise asemele hakatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt emadele maksma ema vanemahüvitist. Kui senini tuli lapsevanemal hüvitise teemal suhelda nii Haigekassa kui ka Sotsiaalkindlustusametiga, siis 01.aprillist 2022 koondub kogu lapse eest makstavate riiklike hüvitiste süsteem Sotsiaalkindlustusametisse (v.a. võimalikud kohaliku omavalitsuse makstavad toetused).

Uue reformi käigus ei lähe kaduma mitte ükski hüvitatav päev. Näiteks kui emapuhkuse hüvitist makstakse 40 päeva vähem siis liigub see hoopis jagatava vanemahüvitise alla. Selle tulemusena tekib perel  hoopis juurde rohkem paindlikust vanemahüvitist välja võtta.

Isa vanemahüvitis

Isal tekib 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi omakorda õigus isa vanemahüvitisele. Seda on kokku 30 päeva. Seda hüvitist võib isa välja võtta päevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni või kuni hetkeni, kui isa hakkab kasutama jagatavat vanemahüvitist. Isa ei tohi isa vanemahüvitise ajal tööl käia – isa on isapuhkusel ning selle kohta kantaks andmed töötamise registrisse. Sisuliselt on hüvitis sama hetkel kehtiva isa täiendava vanemahüvitisega.

Jagatav vanemahüvitis

Peale ema vanemahüvitise perioodi lõppu on võimalik mõlemal vanemal otsustada, kumb neist hakkab edasi vanemahüvitist saama. Seda hüvitist nimetatakse jagatavaks hüvitiseks. Jagatavat vanemahüvitist on võimalik välja võtta 475 päeva ulatuses. Seda hüvitist võib katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa. Kui lapse emal ei olnud enne lapse sündi sotsiaalmaksuga maksustatavat töö või teenistussuhet ning seega oli õigustatud vaid 30 päevale ema vanemahüvitisele, on jagatava vanemahüvitise pikkus 515 päeva.

Võimalik on jagatavat puhkust kasutada mõlemal vanemal korraga , millest 60 päeva eest saavad mõlemad vanemad vanemahüvitist. Isa saab esimesed 30 päeva isa vanemahüvitist ja ülejäänud 30 jagatavat vanemahüvitist. Sellisel kujul saavad mõlemad vanemad lapse kasvatamisest osa võtta ning kõige raskem periood ühele vanemale, valdavalt emale,  koos läbi elada ning sellega hoida ühtset ja tervet peremudelit.

Lapsendaja vanemahüvitis

Tekib ka uus vanemahüvitise liik lapsendavatele peredele – lapsendaja vanemahüvitis. Sellele hüvitisele on õigus lapsendaja puhkusele jääval töötaval lapsendajal või hoolduspere vanemal, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.

Kuidas arvutatakse vanemahüvitis?

Vanemahüvitist arvestatakse kuude kaupa. Välja arvutatud vanemahüvitise summa jagatakse kolmekümnega, et leida ühe päeva vanemahüvitise suurus, kui vanemahüvitist võetakse välja päevade kaupa. Ühe päeva vanemapuhkus korrutatakse puhkusel oldud päevade arvuga.

Vanemahüvitise saamisel tuleb meeles pidada, et riik maksab selle arvelt sotsiaalmaksu, mis on aluseks haigekassa ravikindlustusele kui ka tulevikus saadavale pensionistaažile.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtvalt artiklist saime teada, et

  • Rasedus ja sünnituspuhkust nimetatakse edaspidi emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemele hakatakse sotsiaalkindlustusameti poolt emadele maksma ema vanemahüvitist
  • Vanemahüvitisest ja isa täiendavast vanemahüvitisest saavad uue vanemahüvitise süsteemi järgi edaspidi ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis ning jagatav vanemahüvitis.
  • Lapsevanem saab isa vanemahüvitist ning jagatavat vanemahüvitist katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa
  • Lapsevanematel tekib õigus kuni kaks kuud olla samal ajal kahekesi vanemapuhkusel
  • Tekib õigus saada rohkem puhkepäevi
  • Tekib uus vanemahüvitise liik lapsendaja vanemahüvitis

Kui tunned, et artikkel oli sulle vajalik, kuid sul ei ole raamatupidajat, kellelt nõu küsida siis kirjuta julgelt  e-kiri aadressile:   info@sisi.ee  või helista telefonil +372 50 888 38.

Allikas: www.sm.ee