Mis juhtub, kui majandusaasta aruanne jääb esitamata?
Mis juhtub, kui majandusaasta aruanne jääb esitamata? Majandusaasta aruande esitamine on ettevõtte iga-aastane kohustus. Aruanne tuleb äriregistrile esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Kui ettevõtte majandusaasta langeb kokku kalendriaastaga, on tavapärane esitamise tähtaeg 30. juuni. Aruanne tuleb esitada ka siis, kui ettevõttel ei olnud majandusaasta jooksul müügitulu või aktiivset tegevust. Millal ja miks tuleb esitada majandusaasta aruanne? Mis juhtub pärast tähtaja möödumist? Kui majandusaasta aruanne jääb tähtajaks esitamata, ei tähenda see-->
Töötasu jätkutoetus
Eesti Töötukassa nõukogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku hüvitada piirangutest mõjutatud ettevõtete töötajatele märtsikuu töötasu. Toetuse prognoositav kulu on 38 miljonit ja tegemist on ainult ühe kuu pikkuse toetusmeetmega. Millised ettevõtted saavad taotleda töötasu hüvitist ja millistel tingimustel? Toetust makstakse neile tööandjatele, kes tegutsevad piirangutest oluliselt mõjutatud valdkondades, näiteks majutus – ja toitlustusettevõtetes, jae – ja hulgikaubandusettevõtetes, turismiettevõtetes, spordi – ja huvitegevus, täiendkoolitus, kultuur jt. Toetuse saamist saab kontrollida põhitegevuse koodi alusel. Põhitegevuse-->
Kuidas hoiduda makseraskustesse sattumast?
Makseraskuste ohumärgid – kuidas õigel ajal reageerida? Makseraskused ei teki tavaliselt üleöö. Sageli annavad probleemidest juba varem märku pingeline rahavoog, klientide hilinevad maksed, kasvavad võlgnevused või olukord, kus igapäevaste kohustuste tasumiseks tuleb pidevalt oodata järgmise arve laekumist. Mida varem ohumärke märgata, seda rohkem on võimalusi olukorda parandada. Kas kasumlik ettevõte võib sattuda makseraskustesse? Jah. Kasum ja raha pangakontol ei ole sama asi. Ettevõte võib olla raamatupidamise järgi kasumlik, kuid samal ajal võib-->
Kuidas ennetada ettevõtte pankrotti?
Kuidas märgata ja ennetada ettevõtte maksejõuetust? Ajutine rahapuudus ei tähenda automaatselt, et ettevõte on maksejõuetu. Probleem muutub tõsisemaks siis, kui ettevõte ei suuda oma kohustusi täita ning raskused ei ole enam ajutised. Seetõttu on oluline osata eristada tavapärast rahavoo kõikumist olukorrast, kus ettevõtte maksevõime on päriselt ohus. Mida varem probleemidele reageerida, seda rohkem on võimalusi ettevõtte olukorda parandada. Mis on maksejõuetus? Maksejõuetus tähendab olukorda, kus ettevõte ei suuda täita oma rahalisi kohustusi-->
Töösuhted eriolukorras
Majanduskriisis, olukorras kus hetkel ei ole tööd anda, on eriti oluline säilitada head töösuhted. Tuleb leida kõige mõistlikum, mõlemaid osapooli rahuldav kompromiss. Näiteks põhipuhkuse, lisapuhkuse, palgata puhkuse kasutamine, kaugtöö tegemine, tähtajaline osaline tööaeg vms. Kõik kokkulepped eeldavad mõlema poole tahet. Eesti majandus on eriolukorras toiminud tänaseks juba 1,5 kuud. Rasked olukorrad on aga edasi viiv jõud ning paljud ettevõtted ongi olukorrast toibunud ja leidnud endale uusi innovaatilisi lahendusi ettevõtte toimimiseks. Kasutusele on-->
Käibemaksuseaduse muudatus alates 01.01.2020
01.01.2020 aastast alates hakkas kehtima käibemaksuseaduse muudatus, millega sätestati nõudmiseni varu ja aheltehingute käibemaksukäsitlus ning kehtestati üks täiendav tingimus, mille täitmata jätmisel ei saa kauba toimetamist teise liikmesriiki deklareerida 0% käibemaksuga maksustatava ühendusesisese käibena. Tänases artiklis käsitletakse teemat, mis puudutab nõudmiseni varu ehk kaup mis on saadetud liikmesriiki võõrandamise eesmärgiga. Tuuakse välja erinevad situatsioonid, millal kaup muutub nõudmiseni varust, käibeks ja tuleb deklareerida või siis mitte. Milline on nõudmiseni varu, käibemaksu mõistes?-->
mitteresidendi tasus
Eelmises artiklis rääkisime 2020 aastal töötasu muudatustest, milles oluline osa oli siis alampalga ja miinimum sotsiaalmaksu alammäära tõus. 2020 aastal toimusid veel mitmed olulised seaduse muudatused tulumaksu valdkonnas. Lühikest kokkuvõtet nende kohta saate lugeda alljärgnevast artiklist. Sünnitushüvitise, lapsendamishüvitise ja koondamishüvitise saajad, kellele makstakse nimetatud hüvitised välja aasta lõpus, võivad tulumaksuseaduse maksustamise seisukohalt osa hüvitist üle kanda järgmisse aastasse. See väldib nende tulu vähenemist ning sellele kaasneva täiendava tulumaksu kohustuse tasumist. Suureneb täiendav-->
E-arved – kuidas neid koostada ja edastada?
E-arvete kasutamine muudab arvete saatmise ja vastuvõtmise kiiremaks ning vähendab käsitsi tehtavat tööd raamatupidamises. E-arve liigub struktureeritud kujul otse ühest süsteemist teise ning selle andmeid saab automaatselt töödelda. Mis on e-arve? E-arve on masintöödeldav arve, mille andmed on struktureeritud kujul ja mida saab infosüsteem automaatselt töödelda. E-arvet ei tasu segi ajada e-postiga saadetud PDF-arvega. PDF-arve on küll elektrooniline dokument, kuid see ei ole e-arve, sest selle andmed ei liigu struktureeritud kujul automaatselt-->
Mitteresidendist juhatuse liikme tasu ja maksud.
Mitteresidendist juhatuse liikme tasu ja maksud Eesti ettevõtte juhatuse liige ei pea elama ega töötama Eestis. Kui Eesti äriühing maksab mitteresidendist juhatuse liikmele juhatuse liikme tasu, tuleb aga arvestada Eesti maksureeglitega. Oluline on eristada juhatuse liikme tasu tavalisest töötasust või teenuse osutamise eest makstavast tasust, sest nende maksustamise reeglid on erinevad. Kes on mitteresident? Mitteresident on füüsiline isik, kes ei ole Eesti maksuresident. Ainuüksi Eesti e-residentsus ei muuda inimest Eesti maksuresidendiks. E-residentsus-->
