Kasulik info

Kasulik info2024-11-15T13:48:07+02:00

Alates 01.04.2022 aastal muutub lapsepuhkuse süsteem

Soovid teada mis muutub lapsepuhkuse süsteemis 2022 aastal? SiSi Finantsid aastalõpu viimases postituses  Töötasu maksud ja alammäär 2022 aastal käsitlesime olulisemaid muudatusi seaduses mis mõjutavad töötasu uuel 2022 algaval aastal. Tänases postituses tuleb juttu olulisemast muudatusest mis mõjutab  ettevõtjaid  ja tema töötajaid, kes on kuni 14 aastaste lastevanemad. Töölepingu seaduse muudatus alates 01.04.2022 Seoses töölepingu seaduse muudatusega alates 01.04.2022 muutub lapsepuhkuse võtmise süsteem. Uue süsteemi järgi tekib õigus tasustatud lapsepuhkust saada mõlemal-->

Piiratud käibemaksukohustuslane – kohustus mis võib tekkida igal ettevõttel, kes ostab või saab teenust välisriigi käibemaksukohustuslaselt

Piiratud käibemaksukohustuslane – millal tekib registreerimise kohustus? Ettevõte võib arvata, et kui ta ei ole käibemaksukohustuslane, ei pea ta käibemaksuga tegelema. Alati see siiski nii ei ole. Piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus võib tekkida näiteks siis, kui ettevõte ostab teatud teenuseid välisriigi ettevõtjalt või soetab Euroopa Liidu teisest liikmesriigist kaupu üle kehtestatud piirmäära. See puudutab ka väikeseid ettevõtteid, kelle Eestis tekkiv käive jääb alla tavapärase käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära. Millal võib tekkida piiratud käibemaksukohustus?-->

Mis juhtub, kui majandusaasta aruanne jääb esitamata?

Mis juhtub, kui majandusaasta aruanne jääb esitamata? Majandusaasta aruande esitamine on ettevõtte iga-aastane kohustus. Aruanne tuleb äriregistrile esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Kui ettevõtte majandusaasta langeb kokku kalendriaastaga, on tavapärane esitamise tähtaeg 30. juuni. Aruanne tuleb esitada ka siis, kui ettevõttel ei olnud majandusaasta jooksul müügitulu või aktiivset tegevust. Millal ja miks tuleb esitada majandusaasta aruanne? Mis juhtub pärast tähtaja möödumist? Kui majandusaasta aruanne jääb tähtajaks esitamata, ei tähenda see-->

Töötasu jätkutoetus

Eesti Töötukassa nõukogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku hüvitada piirangutest mõjutatud ettevõtete töötajatele märtsikuu töötasu. Toetuse prognoositav kulu on 38 miljonit ja tegemist on ainult ühe kuu pikkuse toetusmeetmega. Millised ettevõtted saavad taotleda töötasu hüvitist ja millistel tingimustel? Toetust makstakse neile tööandjatele,  kes tegutsevad piirangutest oluliselt mõjutatud valdkondades, näiteks majutus – ja toitlustusettevõtetes, jae – ja hulgikaubandusettevõtetes, turismiettevõtetes, spordi – ja huvitegevus, täiendkoolitus, kultuur jt. Toetuse saamist saab kontrollida põhitegevuse koodi alusel. Põhitegevuse-->

Kuidas hoiduda makseraskustesse sattumast?

Makseraskuste ohumärgid – kuidas õigel ajal reageerida? Makseraskused ei teki tavaliselt üleöö. Sageli annavad probleemidest juba varem märku pingeline rahavoog, klientide hilinevad maksed, kasvavad võlgnevused või olukord, kus igapäevaste kohustuste tasumiseks tuleb pidevalt oodata järgmise arve laekumist. Mida varem ohumärke märgata, seda rohkem on võimalusi olukorda parandada. Kas kasumlik ettevõte võib sattuda makseraskustesse? Jah. Kasum ja raha pangakontol ei ole sama asi. Ettevõte võib olla raamatupidamise järgi kasumlik, kuid samal ajal võib-->

Kuidas ennetada ettevõtte pankrotti?

Kuidas märgata ja ennetada ettevõtte maksejõuetust? Ajutine rahapuudus ei tähenda automaatselt, et ettevõte on maksejõuetu. Probleem muutub tõsisemaks siis, kui ettevõte ei suuda oma kohustusi täita ning raskused ei ole enam ajutised. Seetõttu on oluline osata eristada tavapärast rahavoo kõikumist olukorrast, kus ettevõtte maksevõime on päriselt ohus. Mida varem probleemidele reageerida, seda rohkem on võimalusi ettevõtte olukorda parandada. Mis on maksejõuetus? Maksejõuetus tähendab olukorda, kus ettevõte ei suuda täita oma rahalisi kohustusi-->

Töösuhted eriolukorras

Majanduskriisis, olukorras kus hetkel ei ole tööd anda,  on eriti oluline säilitada head töösuhted. Tuleb leida kõige mõistlikum, mõlemaid osapooli rahuldav kompromiss. Näiteks põhipuhkuse, lisapuhkuse, palgata puhkuse kasutamine, kaugtöö tegemine, tähtajaline osaline tööaeg vms. Kõik kokkulepped eeldavad mõlema poole tahet. Eesti majandus on eriolukorras toiminud tänaseks juba 1,5 kuud. Rasked olukorrad on aga edasi viiv jõud ning paljud ettevõtted ongi olukorrast toibunud ja leidnud endale uusi innovaatilisi lahendusi ettevõtte toimimiseks. Kasutusele on-->

Käibemaksuseaduse muudatus alates 01.01.2020

01.01.2020 aastast alates hakkas kehtima käibemaksuseaduse muudatus, millega sätestati nõudmiseni varu ja aheltehingute käibemaksukäsitlus ning kehtestati üks täiendav tingimus, mille täitmata jätmisel ei saa kauba toimetamist teise liikmesriiki deklareerida 0% käibemaksuga maksustatava ühendusesisese käibena. Tänases artiklis käsitletakse teemat, mis puudutab nõudmiseni varu ehk kaup mis on saadetud liikmesriiki võõrandamise eesmärgiga. Tuuakse välja erinevad situatsioonid, millal kaup muutub nõudmiseni varust, käibeks ja tuleb deklareerida või siis mitte. Milline on nõudmiseni varu, käibemaksu mõistes?-->

mitteresidendi tasus

Eelmises artiklis rääkisime 2020 aastal töötasu  muudatustest, milles oluline osa oli siis alampalga ja miinimum sotsiaalmaksu alammäära tõus. 2020 aastal toimusid veel mitmed olulised seaduse muudatused tulumaksu valdkonnas. Lühikest kokkuvõtet nende kohta saate lugeda alljärgnevast artiklist. Sünnitushüvitise, lapsendamishüvitise ja koondamishüvitise saajad, kellele makstakse nimetatud hüvitised välja aasta lõpus, võivad tulumaksuseaduse maksustamise seisukohalt osa hüvitist üle kanda järgmisse aastasse. See väldib nende tulu vähenemist ning sellele kaasneva täiendava tulumaksu kohustuse tasumist. Suureneb täiendav-->