
Miks võib kasvaval ja kasumlikul ettevõttel raha nappida?
Tellimusi tuleb juurde, müügitulu kasvab ja kasumiaruanne näitab head tulemust. Ometi muutub arvete tasumine pingelisemaks ning enne palgapäeva tuleb oodata klientide laekumisi.
See olukord ei tähenda tingimata, et ettevõte tegutseb kahjumlikult. Põhjus võib olla selles, et müügi kasvades suureneb vajadus raha järele juba enne, kui uute tellimuste eest tasutakse. Kasv võib seetõttu ettevõtte maksevõimet ajutiselt nõrgendada.
Oluline on mõista, kuhu raha seotakse ja kui kaua kulub selle kontole tagasi jõudmiseks.
Kasum tekib arvestuses, raha laekub oma ajakava järgi
Tekkepõhises raamatupidamises kajastatakse müügitulu üldjuhul kauba üleandmisel või teenuse osutamisel. Klient võib arve tasuda alles nädalaid hiljem. Selle müügiga seotud kulud võivad aga vajada tasumist juba enne laekumist.
Nii võib ettevõte näidata kasumit ajal, mil osa teenitud tulust on veel tasumata müügiarvetes. Kasum kirjeldab tegevuse tulemust, kuid ei näita üksi, kas konkreetseks maksetähtajaks on kontol piisavalt raha.
Seetõttu vajab kasumiaruande kõrval tähelepanu ka laekumiste ja väljamaksete ajastus.
Müügi kasv suurendab käibekapitali vajadust
Suurema tellimuste mahu teenindamiseks võib olla vaja osta rohkem materjale, suurendada kaubavaru, kasutada alltöövõtjaid või palgata töötajaid. Need väljaminekud tuleb sageli teha enne klientide maksete laekumist.
Igapäevase tegevuse rahastamiseks vajalikku ressurssi nimetatakse käibekapitaliks. Selle vajadust mõjutab muu hulgas see, kui kiiresti kliendid maksavad, kui kaua kaup laos seisab ja millal tuleb tarnijatele tasuda. Kui raha läheb välja varem, kui müügist tagasi jõuab, peab ettevõte vahepealse perioodi rahastama.
Müügi kasvades võib see vahe suureneda ka siis, kui iga tellimus on kasumlik.
Näide: kasumlik tellimus vajab eelnevat rahastamist
Ettevõte saab 20 000 euro suuruse tellimuse. Selle täitmisega seotud väljaminekud on 15 000 eurot ning need tuleb tasuda enne kliendi makset. Klient tasub 45 päeva pärast töö valmimist.
Lihtsustatud näites jääb tellimusest enne muid kulusid 5 000 eurot üle. Tellimuse täitmiseks peab ettevõttel siiski olema võimalik rahastada 15 000 euro suuruseid väljaminekuid ja katta ooteajal ka ülejäänud tegevuskulud.
Kui samal ajal lisandub mitu sarnast tellimust, kasvab rahastamisvajadus kiiresti. Probleem võib tekkida edukast müügist: ettevõte võtab tööd vastu kiiremini, kui selle täitmiseks vajalik raha tagasi laekub.
Näite summad on esitatud käibemaksuta ning maksude mõju rahavoole ei ole arvestatud.
Kuhu raha kinni jääb?
Rahapuuduse põhjuse leidmiseks tasub vaadata eelkõige kolme kohta.
Tasumata müügiarved. Müügitulu suurenemine ei paranda kohe kontoseisu. Kui klientide maksetähtajad pikenevad või arved jäävad üle tähtaja, rahastab ettevõte nende ooteaega oma rahast.
Kauba- ja materjalivarud. Varude ostmisel liigub raha kontolt välja, kuid müügist saadav laekumine võib jõuda tagasi alles kuude pärast. Aeglaselt liikuv või igaks juhuks soetatud varu vähendab teiste maksete jaoks kasutada olevat raha.
Pooleliolevad tööd. Projektipõhises tegevuses võivad töötasud, materjalid ja alltöövõtukulud koguneda pikalt enne arve väljastamist. Kui arveldada saab alles töö lõpus, jääb kogu vahepealne rahastamine ettevõtte kanda.
Nende näitajate muutus aitab mõista, miks müügi kasv ei pruugi kontojäägis kajastuda.
Milliseid muutusi tasub jälgida?
Üksiku kuu saldo asemel on kasulik hinnata suunda. Tähelepanu vajavad näiteks olukorrad, kus:
- tasumata müügiarvete maht kasvab müügitulust kiiremini;
- klientidelt raha saamiseks kulub järjest rohkem aega;
- varud suurenevad, kuid nende müük aeglustub;
- tarnijate arvete tasumine sõltub üha enam järgmise kliendi laekumisest;
- suuremad tellimused tekitavad korduvat vajadust lisaraha järele.
Need muutused ei tähenda automaatselt makseraskusi. Need annavad põhjuse uurida, kas ettevõtte maksetingimused ja rahastamisvõimalused toetavad praegust kasvutempot.
Kuidas kasvu rahaliselt ette valmistada?
Enne suurema tellimuse vastuvõtmist või tegevuse laiendamist tasub koostada rahavoogude prognoos. See peaks näitama, millal tuleb kulud tasuda, millal on oodata laekumisi ja kui suur rahavajadus vahepeal tekib.
Prognoosis on mõistlik läbi vaadata ka olukord, kus oluline klient maksab hiljem või tellimuse täitmise kulud osutuvad kavandatust suuremaks. Nii saab rahastamisvajadust hinnata enne, kui maksetähtajad kätte jõuavad.
Olenevalt tegevusest võib lahendus olla ettemaksu või vahearvete kasutamine, kiirem arveldamine, varude vähendamine, tarnijatega maksetingimuste kokkuleppimine või sobiva rahastuse leidmine. Valik peaks lähtuma sellest, mis rahavajadust põhjustab ja kas see on ajutine või korduv.
SiSi aitab hinnata, kas ettevõtte rahavood toetavad kasvu
Kasumlikkus ja piisav raha igapäevaste maksete tegemiseks vajavad mõlemad tähelepanu. Selge finantsülevaade aitab hinnata, kas ettevõte saab uusi võimalusi kasutada ning milliseid ettevalmistusi kasv nõuab.
SiSi Finantsid aitab analüüsida ettevõtte finantsseisu, planeerida rahavoogusid ja märgata muutusi, mis võivad suurendada rahastamisvajadust. Kaasamõtleva finantspartnerina aitame sul mõista numbrite seoseid ja teha põhjendatud otsuseid.
Kui soovid oma ettevõtte finantsseisu või kasvuplaane läbi arutada, võta meiega ühendust. Esimene 15-minutiline konsultatsioon on tasuta.
