Millal on töötajate tervise- ja spordikulud maksuvabad?

Tööandja peab tagama, et töötaja tervis tema juures töötades ei halveneks, mistõttu selle kohustuse täitmiseks tehtavad kulud on ettevõtlusega seotud. Seega on maksuvabad sellised töötaja tervise heaks tehtavad kulud, mille vajadus tuleneb otseselt töötaja töötamisest selle tööandja juures, olenemata sellest, kas kulud on tehtud töötaja taastusravi korraldamiseks, ennetustegevuse meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks eesmärgiga terviseriske vältida … Read moreMillal on töötajate tervise- ja spordikulud maksuvabad?

OÜ-tamise maksustamisest

Nii-öelda OÜ-tamisega luuakse näilik olukord äriühingute vahelisest teenuse osutamisest, et hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest või vähendada maksude tasumist. Riigikohus tegi hiljuti kolm olulist otsust (lahendid 3-2-1-82-14, 3-3-1-25-15, 3-3-1-12-15), mis toetasid Maksu- ja Tolliameti (maksuhalduri) käsitlust OÜ-tamise maksustamisel. Otsustes kajastatud juhtumites seisnes tööjõumaksudest kõrvalehoidumine lühidalt selles, et füüsilisest isikust töötaja lasi oma töötasu kanda enda äriühingu … Read moreOÜ-tamise maksustamisest

Jaotuskõlbulik kasum ja dividendide jagamine. Äriühingute erisused

Äriühingud äriseadustiku mõistes on aktsiaselts, osaühing, usaldusühing, täisühing ning tulundusühistu. Alljärgnevas koondtabelis on esitatud nendele äriseadustikust ja tulundusühistuseadusest tulenevate nõuete peamised sarnasused ja erinevused jaotuskõlbuliku kasumi määratlemisel ning kasumi (dividendide) jagamisel.   Aktsiaselts Osaühing Usaldusühing Täisühing Tulundusühistu Kinnitaja Aktsionäride koosolek Osanike koosolek Osanikud Osanikud Liikmete üldkoosolek või volinike koosolek(kui on) Heaks- kiitja või ettepaneku muutja Nõukogu … Read moreJaotuskõlbulik kasum ja dividendide jagamine. Äriühingute erisused

Töölähetuse kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 21 sätestab, et tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Seaduse järgi võib töölähetus kesta järjestikku kuni 30 kalendripäeva, kui tööandja ja töötaja vahel puudub kokkulepe pikemas lähetuses. Juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul loetakse töökohaks koht, kus juhtimis- või kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab. … Read moreTöölähetuse kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha

Puhkuse aegumine

Alates 01.07.2009 aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg 6). Aegumistähtaja sätte muutmise eesmärk on motiveerida töötajaid võtma põhipuhkust välja igal aastal, et vältida ületöötamist ning pakkuda töötajale võimalust reeglipäraselt iga-aastaselt väljuda töörutiinist. Puhkuse välja võtmata jätmine ja puhkuse reservi kogumine ei ole kooskõlas puhkuse … Read morePuhkuse aegumine

Isikliku sõiduauto kasutamisel makstav hüvitis ja kord

Isikliku sõiduauto kasutamisel teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel on ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Seega ei ole alates 1. septembrist  2014 a.võimalik maksuvabalt, arvestust pidamata maksta isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitist 64 eurot kuus. … Read moreIsikliku sõiduauto kasutamisel makstav hüvitis ja kord

Kuidas tööandja sõiduautolt erisoodustust arvestada

Erasõitude hüvitamine välistab erisoodustuse tekkimise

Kui maksumaksja deklareerib sõiduautoga seotud kulutuste mahaarvamist KMD real 5.4, siis see ei tähenda automaatselt seda, et koheselt oleks tegemist ka erisoodustusega tulumaksuseaduse tähenduses. Võib olla, et töötaja on oma erasõidud hüvitanud. Vastavalt KMS § 4 lg 2 p 8 kohaselt ei ole ettevõtluses kasutatava auto tasu eest oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele kasutada andmine käive. Käibemaksuseaduse alusel on sellisel juhul tõesti õigus ainult 50% autoga seotud kulutustelt sisendkäibemaksust maha arvata, aga erasõitude hüvitamine välistab erisoodustuse tekkimise.

Väga levinud probleem maksumaksjate jaoks on ametiautoga kodunt tööle ja töölt koju sõitmine. Võib öelda, et üldjuhul on sellised sõidud tööga otseselt mitte seotud ja tuleks erisoodustusena maksustada. Küll aga tuleb siin arvestada asjaoluga, et teatud juhtudel on tööandja auto kodus hoidmine õigustatud ja tööülesannete täitmiseks vajalik: näiteks kui töötaja on nn valveisik, kes peab igal hetkel olema võimeline välja sõitma tööülesandeid täitma. Sama kehtib juhul, kui autot on odavam ja turvalisem kodus hoida. Kindlasti ei tohiks unustada ka seda, et tulumaksuseaduse § 48 lg 5¹ alusel ei loeta erisoodustuseks töötajate transportimist töökoha ja kodu vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Eelpool kirjeldatud asjaolusid vaagides tulebki anda hinnang, kas ja mis tingimustel saab tööandaja autot kodus hoida ilma, et sellega kaasneks erisoodustuse maksustamine.

Read moreKuidas tööandja sõiduautolt erisoodustust arvestada

2015. aasta numbrites

Käibemaksuseadus Käibemaksumäär 20% (KMS § 15 lg 1) Käibemaksumäär 9% (KMS § 15 lg 2) Käibemaksumäär 0% (KMS § 15 lg 3 ja 4) Tax free maksuvaba piirmäär 38 eurot (KMS § 5 lg 2 p 2) Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse piirmäär 16 000 eurot (KMS § 19 lg 2) Sotsiaalmaksuseadus Sotsiaalmaksu määr 33% (SMS § 7 lg 1) maksustatavalt summalt Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 355 eurot (2015. a riigieelarve seadus … Read more2015. aasta numbrites