Bilanss – mida kasulikku sealt teada saab?

Bilanss on majandustegevuse raamatupidamisearuanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga ettevõtte varasid (aktiva) ja nende soetamise allikaid: kohustusi ja omakapitali (passiva). Nõuded bilansikirjetele kehtestab Raamatupidamise Toimkonna määrus RTJ 2 -s kus on täpselt kirjeldatud nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruannetes.

VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL

Vara

Bilansis kajastatakse varades ettevõttele kuuluvad rahaliselt hinnatavad asjad ja õigused. Vara on bilansis järjestatud vastavalt likviidsusele. See tähendab, et mida likviidsemad on ettevõtja varad, seda vähem tõenäolisemalt satutakse makseraskustesse. Samas toodavad likviidsed varad reeglina vähem kasumit kui vähem likviidsed varad.

Bilansis kajastatakse varad üldiselt raamatupidamiseväärtuses ehk soetusmaksumuses. Vara õiglast väärtus saab aga hinnata turuväärtuse järgi. See on väärtus millega sõltumatud müüjad ja ostjad on hetkel nõus varaga võrdetel alustel toimuvat tehingut teostama. Seega on oluline alati tähelepanu pöörata seigale, et millisest väärtusest jutt käib.

Varad jaotatakse bilansis kahte gruppi

  1. Käibevarad – lühema kasuliku elueaga ning likviidsed
  2. Põhivarad – mitte nii likviidsed ja kasutatakse ettevõttes kasumi teenimiseks.

1.     Käibevara

  • Raha – kui palju on raha kassas või pangakontol.
  • Lühiajalised finantsinvesteeringud – väga likviidsed lühiajalised investeeringud.
  • Nõuded ja ettemaksed – ostjate võlgnevused.
  • Maksude ettemaksed – kui suur ettemaks maksuametis, (summa lahutatakse järgmisest  maksukohustusest maha).
  • Muud nõuded
  • Ettemaksed – ettemaksud mis on tasutud, kuid arvet või kaupa/teenust pole veel saadud.
  • Muud nõuded
  • Ettemaksed – ettemaksud mis on tasutud, kuid arvet või kaupa/teenust pole veel saadud.
  • Varud – ladu ja muud ostetud kaubad müügiks.
  • Muud nõuded
  • Ettemaksed – ettemaksud mis on tasutud, kuid arvet või kaupa/teenust pole veel saadud.
  • Varud – ladu ja muud ostetud kaubad müügiks.

Käibevara olulisemad näitajad mida jälgida

Likviidsuskordaja = käibevara – laovarud / lühiajalised kohustused

Likviidsuskordajanäitab kuidas ettevõte suudab täita lühiajalisi kohustusi. Ettevõte saab oma lühiajaliste kohustuste täitmisega hästi hakkama, kui likviidsuskordaja on suurem kui 1.

2.     Põhivara

Põhivara on pikema kasuliku eluaega, mille likviidsus on madalam ning jagunevad omakorda materiaalseteks ja immateriaalseteks.

Materiaalsed põhivarad on pikaajalised finantsinvesteeringud, masinad ja seadmed, kinnisvara. Immateriaalne põhivara on kaubamärgid, frantsiisid, patendid, litsentsid jne.

 

Kohustised

Kohustised e. võõrkapital on finantsvahendid, mis tuleb kokkulepitud perioodi jooksul tagasi maksta. Enamasti tuleb laenuks saadud kapitali eest maksta laenu kasutamise tasu ehk intressi. Kohustised on järjestatud vastavalt sellele, millises järjekorras tuleb neid täita ning jagunevad lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalised kohustised tuleb tasuda hiljemalt aasta jooksul, pikaajaliste kohustiste tasumise tähtaeg on üle ühe aasta.

Lühiajalised kohustised

  • Laenukohustised – kui palju on laenu tasumata sellel aastal
  • Võlad – kui palju on hankijatele maksmata arveid
  • Võlad töövõtjatele – kui palju on töötajatele võlgu
  • Maksuvõlad – kui suur on maksukohustus mille tähtajad üldjuhul 10dal (TSD) ja 20-dal (KMD) kuupäeval.
  • Muud võlad – näiteks dividendi kohustis.
  • Saadud ettemaksed – kohustised ostja ees kas arve esitamiseks või kauba / teenuse saatmiseks.

Kohustiste olulisemad näitajad mida jälgida.

Maksevalmiduse kordaja näitab, kui suure osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte konkreetsel ajahetkel suuteline kohe tasuma.

Hea näitaja on 0,2 kuni 0,4. Liiga kõrge väärtus näitab rahalisete vahendite ebaefektiivset kasutamist.

Omakapital

Omakapital on ettevõtte omanike vara, mis koosneb investeeringutest ja jaotamata kasumist ning see on vara, mis jääb üle pärast kõikide kohustiste täitmist.

OMAKAPITAL = VARA – KOHUSTISED 

Dividendid on puhaskasumi osa, mis ettevõtte aktsionäridele perioodiliselt välja makstakse. Omakapitali raamatupidamisväärtus suureneb eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt.

Omakapitali bilansiskeemi read ja mida sealt saab teada?

  • Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses – kui palju osanikud on kapitali sisse maksnud
  • Registreerimata aktsiakapital või osakapital – kapitali tehingud on pooleli aruande esitamise kuupäeval
  • Sissemaksmata osakapital – ettevõte on asutatud sissemakseta
  • Muud reservid
  • Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) –
  • Aruandeaasta kasum (kahjum)

Dividendid on puhaskasumi osa, mis ettevõtte aktsionäridele perioodiliselt välja makstakse. Omakapitali raamatupidamisväärtus suureneb eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt.

Omakapitali olulisemad näitajad mida jälgida.

  • Omakapital  on üks tähtsamaid näitajaid ettevõtte tugevuse hindamisel. Väiksem omakapitali osakaal bilansimahus näitab, et ettevõttel napib vahendeid tagasilöökidele vastupidamiseks ning viitab suurele riskile. Mida suurem on omakapitali summa, seda kindlamalt võivad krediteerijad ettevõttesse suhtuda. Üldjuhul ei tohiks jääda krediidikõlbuliku ettevõtte omakapitali osakaal alla 30% varade kogumahust.
  • Omakapitali tulutase (return of equity, ROE) näitab, kui palju kasumit teenib iga omakapitali euro ehk kuidas ettevõte toob omanikele tulu.

Omakapitali tulutase = puhaskasum / omakapital

Kokkuvõtteks

Bilanss on finantsaruanne mis kajastab küll mineviku tegevusi, kuid annab  ülevaate ettevõtte varade, kohustiste ja omakapitali juhtimisest ettevõttes. Saadud infot kasutades saab teha otsuseid mis tulevikus  kajastuksid positiivselt ettevõtte kasumis. See on üks põhjusi, miks peaks üle vaatama põhjalikumalt raamatupidaja poolt saadetud raamatupidamisearuanded ning julgelt küsida täiendavat infot.

Kui sulle tundub, et vajaksid põhjalikumat selgitust enda ettevõtte finantsaruannete kohta, kuid sul ei ole veel raamatupidajat  siis broneeri julgelt aeg siit www.sisi.ee või helista telefonil +372 50 888 38.